Investeeringuiks parim aeg läbi

Äripäev kirjutas eile, et ettevõtluslaenude intress võib aastaga tõusta kaks korda. Et ka ehitus-, toorme- ja muud hinnad on kiirelt tõusnud, on selge, et ettevõtjad peavad arvestama planeeritust suuremate kuludega.

Kui Rootsi suurpangad Eesti majanduse lipulaeva Hansapanga ja seejärel ka Ühispanga alla neelasid, oli paljude siinsete poliitikute ja majandustegelaste suurim hirm, et rahakraane hakkavad kontrollima võõrad ja väljaspool Eestit asuvad finantsistid, kes oma raskuste korral hakkavad esmalt just väiksemaid ja kaugemaid rahakraane näppima.

Kui jälgida Eesti kõige pessimistlikuma pankuri - Swedbankile kuuluva Hansapanga juhi Erkki Raasukese sõnavõtte, võiks arvata, et kraanide kinnikeeramise aeg ongi käes. Eriti kui arvestada ka globaalsemat tausta: finantsturud tõmblevad (eile kajastus see ka Euroopa pankade aktsiate hindade allatulekus) ja USA kinnisvaraturu kohta lubas USA keskpanga endine juht Alan Greenspan Financial Timesile, et mull lõhkeb peagi. Lisaks toorainete hinnaralli. Seetõttu ei tule ka raha Skandinaavia pankadele enam kergelt kätte. Emapankade probleemid kanduvad üle meie pankadele ja nende klientidele - laenuraha muutub kallimaks ja raskemini kättesaadavaks.

Muidugi ei tasu siin ainult rootslastele või ameeriklastele näpuga näidata, sest põhjusi raha kallinemisele leiame Eestist rohkemgi. Tähtsaim on majanduskasvu oodatust järsem aeglustumine (krediidimured võtavad kasvuhoogu veelgi maha) ja ekspordi kokkutõmbumine, mis omakorda tähendab meie jooksevkonto defitsiidi suurenemist - täiendavat riski riigile. Reitinguagentuurid on igatahes seda juba märganud ja meid ka hoiatanud. Laenuintresside tõus on üks märk ees ootavaist kehvemaist aegadest - pangad on hakanud riskimarginaalidesse kõvemat maandumist sisse arvestama. Raasuke tõmbas paralleeli koguni kriisieelse 1996. aastaga, mil intressimarginaal oli u 1,5%, ent kasvas aastaga viiekordseks.

Samas on meie pankade endi pikka aega viljeldud laenupoliitika tulemusena laenuturul rohkelt riskantseid laenukliente. Eriti puudutab see kinnisvara: ettevõtluslaenudest on 41% läinud kinnisvarasse, üürimisse ja äriteenindusse. Raskused ootavad väiksemaid arendajaid, aga ka teisi ettevõtteid, kes on matnud hulga laenuraha mittepõhivarasse.

Kõige parem aeg investeerimiseks on läbi, kuid teisalt võib investeerimine tootmise efektiivsuse tõstmisse just leevendada riske, nt vähendada palgasurvet. Ehk nagu suurettevõtja Jüri Käo on soovitanud: kui pead kinga- või kommivabrikut, ei tasu selle kõrvalt kinnisvara arendada, parem osta üks automaatliin, et saaks lahendatud tööjõumure.

Autor: ÄP