Mahukamate kõvaketasteni viinud avastuse eest anti Nobeli füüsikapreemia

Tartu Ülikooli füüsikainstituudi õppedirektor Kaido Reivelti sõnul anti tänavune Nobel nanotehnoloogia ühe olilisima rakenduse eest.

"Me säilitame kõvakettal informatsiooni magnetiseerides erinevates suundades selle mikroskoopiliselt väikeseid piirkondi," ütles ta. "On lihtne aru saada, et mida väiksem on magnetiseeritav piirkond, seda nõrgem on sealt lähtuv magnetväli ning seda tundlikum peab olema informatsiooni lugev mõõtepea (lintmakkidel nimetati neid helipeadeks)."

Ülisuure magnettakistusega ained muudavad väga väikeste magnetvälja muutuste toimel oma elektrilist takistust palju suuremal määral, kui ükskõik millised teised ained. Kuivõrd selliselt sai valmistada palju tundlikkumaid mõõtepeasid, osutus võimalikuks valmistada oluliselt väiksemaid või suurema salvestustihedusega kõvakettaid.

Avastatud nähtus põhineb seitsmekümnendatel aastatel väljatöötatud tehnoloogiatel, mis võimaldavad valmistada üliõhukesi ainekihte, lisas Reivelt.