• OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
  • OMX Baltic0,08%318,14
  • OMX Riga−1,09%954,61
  • OMX Tallinn−0,01%2 205,83
  • OMX Vilnius0,19%1 500,85
  • S&P 5000,17%7 650,5
  • DOW 30−0,18%51 682,64
  • Nasdaq 0,39%26 522,55
  • FTSE 100−1,45%10 659,13
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,6
Olen müünud kaks oma äriprojekti: infokogumiku Baltic Information 1993. aastal ning 2000. aastal aktsiaseltsi Tallinna Paberibörs.
Mida olen sellest kõigest õppinud? Ennekõike seda, et firma müük on väga õrn teema, see on nagu kunstiteose müümine, mis võib õnnestuda, kuid kokkuleppele jõudmata ka lörri minna. Seda kõike võib võrrelda mustkunstiga.
Niisiis, kuidas käituda?
Keskmiselt vältab müügiprotsess kuus kuud kuni aasta. Läbirääkimistesse astudes sõlmitakse kavatsuste protokoll (letter of intents), kus müüjal on keeld teiste firmadega läbirääkimistesse astuda, lisaks muud karmid tingimused.
Võimalikule ostjale tuleb anda infot kliendibaasi, palgastruktuuri, käivete ja klientide osas ning muud ostja küsitud informatsiooni. Võttes aluseks asjaolu, et tehing ei pruugi teoks saada, on hea, kui infot kliendibaasi, palgastruktuuri, käivete kohta klientide kaupa antakse numbriliselt, ilma nimedeta.
Igal ettevõttel on oma hind, kuid nagu kunstiteosegi puhul, võib see olla väga subjektiivne.
Mul oli selge ettekujutus oma firma väärtusest, kuid võtsin arvamuse ka audiitorfirmalt. Nemad hindasid firma väärtust 1,5 korda väiksemaks kui mina. Sellest hoolimata õnnestus firma müüa just sellise hinnaga, mis minule meeltmööda oli. Erinevuses audiitorfirma ja minu hinnangu vahel ei ole midagi erakordset.
Oluline on kasutada müügiprotsessis pigem tugevat kohalikku nõustajat kui rahvusvahelist ettevõtet. Sest juhul kui ostjaks on rahvusvaheline ettevõtte, võib rahvusvahelisel nõustamisteenuse pakkujal tekkida huvide konflikt, kuna ta võib teenindada juhtumisi nii müüjat kui ka ostjat.
Autor: Konstantin Klugman

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele