Ka uue maja ostjal olgu remondirahad varuks

Violetta Riidas 05. november 2007, 00:00

Endale pikaajalise laenuga kodu ostvad inimesed ilmselt ei mõtle kuigi sageli, mis nende eluase võiks maksta siis, kui laenud tasutud on. Ehk on palju kirutud madal ehituskvaliteet selleks ajaks oma töö teinud ja viimasel kümnendil ehitatud majad n-ö ära tarbitud?

Pindi Kinnisvara juhataja Peep Sooman ei usu, et ükski maja 30 aastaga ära laguneks, ning toob näiteks Mustamäe majad, mis omal ajal olid planeeritud 25 aastaks, kuid kestavad 60 aastat kindlasti. Veel viitab ta Eestis küllalt levinud saja-aastastele puitsõrestikmajadele, mis peavad suurepäraselt vastu. "Maju on vaja lihtsalt hooldada," toob Sooman välja vana tõe.

Ka Ehitusekspertiisibüroo juhataja Teet Sepaste ei usu, et 30 aastaga majad päris kokku kukkuma hakkaksid.

Samuti ei leia ta, et puitkarkassmaju kivimajadest rohkem kartma peaks, kuna mõlema kande- ja piirdetarindid peavad olema projekteeritud ja ehitatud 50aastase planeeritud kasutuseaga ning kvaliteediprobleeme võib ette tulla mõlemal juhul.

Suuremaks probleemiks peab Sepaste pigem seda, et suure laenuga maju-kortereid ostnud inimesed pole endale sageli teadvustanud, et ehitise nõutav eluiga on tagatud vaid siis, kui värvkatted, küttekatlad ja -boilerid, elektrilahendused ja automaatika uuendatakse või vahetatakse välja kümne aasta möödumisel.

Sanitaarseadmed, ventilatsioon ja põrandakatted peavad kestma 20 aastat. "Kui aga põrandakatte all on elektriline põrandaküte, mis vajab kümne aasta möödumisel asendamist, ei saa ka põrandalt pikemat kasutusiga oodata," toob Sepaste näite ja lisab, et seega on tuntavad lisainvesteeringud vajalikud juba enne laenutähtaja saabumist.

"Pole vist eriti palju uusi majaomanikke, kes oskaks teadvustada vajadust ootamatuteks remonttöödeks raha koguda," on Sepaste skeptiline. Küll aga teab ta, et majaomanikel on kalduvus vajalikud hooldustööd unarusse jätta, mille tagajärjel kannatab maja ning halvemal juhul ka selle elanikud.

ERI Kinnisvara tegevjuht ja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse aseesimees Mart Saa kaldub arvama, et paarikümne aasta möödudes on kinnisvara hinnad väärtusliku ehk nn kvaliteetkinnisvara osas keskmiselt kõrgemad kui praegu.

Ehitusbuumi ajal kerkinud uusarenduste suhtes on Saa aga siiski skeptiline. "Vaadates viimasel kolmel-neljal aastal valminud projekte, võib osa puhul olla tõesti ka küsimuseks, milline näeb see korterelamu või eramaja välja tulevikus ja kas seda siis üldse saab pidada heaks ja likviidseks kinnisvaraks. Osal projektidel võib esineda probleeme, mis toovad kaasa suuri remondikulusid, või osutuvad need hooned üldse ebaotstarbekaks."

Sepaste usub, et 30 aasta pärast hakatakse hindama praeguste uuselamute arhitektuuri, suurust ja tehnilist taset samuti, nagu praegu hinnatakse sama vanu ehitisi.

Vahe tuleb tulevikus sisse ka ehitusaegse hinnataseme järgi, samamoodi nagu ka praegu eristuvad oma ehitusajal kallimad 30aastased eluasemed üldisest massist.

Sepaste ennustab, et ka tulevikus hakkavad kinnisvara hinda mõjutama piirkonna maine, infrastruktuur ja ka näiteks liiklusummikud.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    25. November 2011, 10:38
    Otsi:

    Ava täpsem otsing