Tallegg peab tapma kanu

Eilse pressiteate kohaselt peatub Talleggis ajutiselt söögimuna tootmine, kuna Newcastle'i viiruse olemasolu munakanadel leidis kinnitust. Tallegg laseb veterinaarametnikel hävitada oma territooriumil sel nädalal kõik 200 000 munakana. Munatootmine - mullu 79 miljonit muna - taastub ettevõtte teate kohaselt pooles ulatuses kevadeks ja kogu ulatuses järgmise suve lõpuks.

Talleggi tegevjuht Teet Soorm ei tahtnud teemat enne tänast pressikonverentsi kommenteerida. Algselt ei pidanudki uudis eile üldse avalikuks saama, aga veterinaarameti ettepanekul see siiski eile pärastlõunal ilmutati.

Soorm kinnitas, et probleemi pole, kuna riik korvab kulud ja nad on kindlustatud sellise äririski vastu nagu ootamatu importmunade ostmine. Tallegg on lubanud mune sisse ostma hakata välismaalt, näiteks Leedust ja Soomest.

Suuruselt teise munatootja, 50 miljonit muna aastas tootva Viru Muna OÜ müügijuht Ülo Roonemaa sõnas aga, et importmunade nii kiire sisseost on kaheldav, sest Talleggi munatoodang kuus on suur - 6,5 miljonit muna.

"Oleks see kogus vabalt saadaval, oleks see juba ammu Eestis," sõnas ta.

Roonemaa sõnul ei tunne konkurendid Talleggi kadumisest rõõmu, kuna kellelgi pole nii suuri võimsusi, et tühi koht üle võtta. Tibude soetamine võtab aega ja alla viie kuu ei tee midagi, ka Talleggil võtab farmi taastamine kindlasti rohkem kui viis kuud aega, arutles ta.

Teise munatootja, Valgamaal tegutseva OÜ Linnu Talu ärijuht Jarno Hermet sõnas, et Talleggi tühja kohta keegi üle võtta ei suuda. Pigem valdab ka teisi munatootjaid hirm sama haiguse ees, mis nii kiirelt nakkab. "Lootsin kõigest hingest, et neil ei lähe nii," lausus Hermet.

"Peame reaalseks Talleggi plaani taastada munatootmine täielikult järgmise aasta keskpaigaks ja anname riigiametina selle õnnestumiseks oma panuse, kuna EL ja Eesti Vabariik katavad A-grupi haiguspuhangute likvideerimisega seotud kulud," kinnitas veterinaar- ja toiduameti peadirektor Ago Pärtel ühises pressiteates Talleggiga.

Pärtelil ei olnud aega ega tahtmist eile midagi lisada, näiteks seda, millal linnud hukatatakse ja kuhu maetakse.

Eile õhtul kogunesid ametnikud just sel teemal kiireks nõupidamiseks põllumajandusministeeriumisse, et tänasel pressikonverentsil väljaöeldavat kooskõlastada.

"Protsess toimub 100 protsenti riikliku järelevalve ja juhtimise all ning koostöös Talleggi spetsialistidega," lausus Pärtel. Tegemist on tema sõnul äärmiselt nakkava viirusega, mille leviku puhul tootjat süüdistada ei saa.

"Tõenäoliselt jõudis viirus Talleggi munatootmisfarmi õhutuskanalite kaudu," sõnas Pärtel. Enamikus ELi riikides on lindude vaktsineerimine Newcastle'i haiguse vastu lubatud. Veterinaaramet kaalub tõsiselt Eestis haiguse vastu vaktsineerimise seadustamist.

Tallegg kuulub HKScani kontserni. Ettevõte kasvatas möödunud aastal 7,7 miljonit broilerit, tootis 79 miljonit muna ning müüs 13,4 tonni linnuliha ja valmistooteid.

Lõuna-Eestis Abja-Paluojal suvel sama haiguse tõttu kogu munafarmi ehk 5000 kana hukkama pidanud Abja Muna OÜ ei saanud riigilt kogukahju korvatud, vaid pigem poole sellest.

Põllumajandusministeerium kandis Abja Munale raha hiljuti just üle, kanad hukati juulis. Firma juhatuse liige Urve Sarapuu sõnas, et kahjudest korvati pool. Mitu kuluartiklit tõmmati maha. Näiteks ei arvestatud pangalaenusid ega intresse, ka saamata jäänud tulu. Lahutati ka kohalikule veterinaarametile lindude tapmiseks tehtud kulu.

Et kanafarm hävis täielikult, lootis firma omanik riigilt saadava abiga uue kanala soetada, kuid nüüd pole see sellises mahus võimalik.