Optsioon on igav, võta futuur

Kui optsioonidega kaupleja kohta öeldakse, et ta peab suutma pealt vaadata, kuidas tema raha põleb, siis futuuride puhul on riskid veelgi suuremad ja futuurikaupleja peaks suutma taluda lausa käe tulle panekut. Kokkuvõtlikult soovitaksin vähekogenud, väheste teadmiste ja vähese distsipliiniga turuosalistel futuuridest eemale hoida ja käesolevat artiklit mitte lugeda. Kes soovib aga inst-rumendiga tutvust teha, sellel soovitan esmajoones tutvuda futuurikauplemise riskidega.

Futuuri puhul on tegemist tuletisinstrumendiga, mille hind kujuneb vastavalt alusvara (tooraine, väärtpaber, indeks vms) hinna liikumisele ning mis kohustab selle omanikku ostma futuuri väljaandjalt või müüma futuuri väljaandjale finantsvara varem kindlaksmääratud ajal, hinnaga ja kohas.

Lihtsustatult öeldes on futuuri ostja kohustatud ostma kaupa tulevikus kindlaks määratud hinnaga. Nii kaotused kui ka võidud on selle instrumendi puhul piiramatud.

Enimlevinud on indeksfutuurid, näiteks Nasdaq 100 liikumist järgiv futuur NQ ning S&P 500 indeksi liikumist järgivad futuurid SP ja ES. Siin on kaubaks indeksi väärtus punktides ehk investor eeldab, et tulevikus on indeks tõusnud loodetud tasemele.

Lisaks indeksfutuuridele on võimalik kaubelda aktsiahindu järgivate futuuridega (single stock futures), nagu näiteks Nokia aktsia futuur NOA3. Viimastel aegadel on väga suurt populaarsust kogunud toorainefutuurid. Eriti populaarsed on naftafutuurid (QM), kuid kaubelda saab nii kulla (YG), hõbeda (YS), sealiha (PB), maisi (YC) kui ka nisu (ZW) futuuridega.

Futuuri peamine omadus on aegumine. See tähendab, et futuurileping kestab mingi kindla ajani (sellel ajal saab temaga turul kaubelda) ning sellele järgneb kas rahaline (cash settlement) või füüsiline (physical settlement) tasaarveldus. Näiteks LHV vahendusel kaubeldavate futuuride puhul toimub enamasti rahaline tasaarveldus, vaid valuutafutuuride realiseerumisel toimub reaalne vahetustehing.

Õnneks ei pea kartma, et naftarongid koduõuele sõitma hakkavad või investor avastab ennast kohustuse eest tarnida järgmisel kuul rongitäis nisu, sest kõikide toorainefutuuride puhul on tasaarveldus rahaline. Tihti on futuuride lõppemisajaks kvartali viimane kuu, kuid on futuure, millel on lepinguid igasse kuusse.

Futuuri teine oluline omadus on võime pakkuda finantsvõimendust. Futuuri ostes ei pea ostja maksma mitte kogu lepingu eest (nafta puhul (QM) oleks see 93 dollarit*500 = 46 500 dollarit) ja isegi mitte osaliselt, vaid kliendi kontol peab olema piisav tagatis võimalike kahjumite katmiseks. Tagatis on enamasti 2-10%, üksikutel juhtudel 10-25% futuurilepingu väärtusest. See tähendab, et näiteks naftafutuuri ostes peab kliendi kontol olema hetkel vähemalt 3200 dollarit.

Kui suur täpselt peab olema tagatis, selle määrab ära börs, millel futuuri kaubeldakse. Tagatist võib suurendada ka konkreetne maaklerfirma. Kui turul valitseb närviline olukord ning langused või tõusud on olnud suured, siis on börs tagatismäärasid tõstnud ning 3000dollarilisest tagatisest võib üleöö saada 9000dollariline tagatisenõue.

Kolmas futuuri omadus on futuuri kordaja (multiplier). See näitab, kui palju maksab ühepunktine liikumine. (Nafta puhul näiteks hinna muutus 93 dollarilt 94 dollarile.) Naftafutuuri QM kordaja on 500. See tähendab, et kui nafta hind kerkib 1 dollari ehk ühe punkti võrra, siis futuuri väärtus muutub 500 dollari võrra.

Neljas futuuri karakteristik on igapäevane kasumi ja kahjumi ümberhindamine. Kui aktsiate puhul tekib kasum või kahjum alles aktsiapositsiooni sulgemisel, siis futuuri puhul toimuvad kasumi- või kahjumikanded igapäevaselt.

Seega tekib futuurile iga päeva lõpus uus soetushind, mille põhjal arvutatakse järgmise päeva kasum või kahjum. Futuurilepingu avamise esimesel päeval kantakse kliendi kontole kasum või kahjum, mis on tekkinud futuuri algse soetushinna ja päevalõpu hinna vahest.

Näiteks kui klient on ostnud naftafutuuri QM hinnaga 93 dollarit ja järgmisel päeval on futuuri sulgemishinnaks 95 dollarit, siis kantakse kliendi kontole 95-93= 2 dollarit*500 = 1000 dollarit kasumit. Kui ülejärgmisel päeval kukub nafta hind 95 dollarilt 90 dollarile, siis võetakse kliendi kontolt seevastu (95-90=)*500 =2500 dollarit.

Seega tekib futuurile iga päeva lõpus uus soetushind, mille põhjal arvutatakse järgmise päeva kasum või kahjum.

Futuuridega kauplemine on väga riskantne tegevus. Eelnevalt tuleb selgeks teha futuuride riskid, põhiomadused ja kauplemisajad.

Järgmise sammuna tuleb võtta nägemus alusvara liikumise osas, seada paika stopporderid (kahjumi piiramise tehingukorraldused) ja kujundada välja kauplemisstrateegia. Futuure saab kaubelda enamiku Eesti pankade juures. LHV kaudu on kliendil ligipääs enam kui 500 futuurilepingule 24 tundi ööpäevas. Futuuridega kauplemist alustamisel soovitame kindlasti küsida täiendavat infot oma maaklerilt.