Väikevald üksi näeb jäätmetega veel vett ja vilet

Pooled Eesti omavalitsused pole veel suutnud kõigile oma elanikele tagada korraldatud jäätmevedu, tulevast aastast aga jõustub jäätmete liigiti kogumise nõue. Vähe sellest - Euroopa Parlament on teinud ettepaneku aastaks 2025 jäätmete ladestamine üldse lõpetada.

Paraku polegi Eestis olmejäätmete käitlust lihtne arendada, sest meil on 227 eraldi toimivat ja mitte eriti koostöövalmit omavalitsust. (Võrdluseks: Rootsis on umbes 9 miljoni elaniku kohta 270 ja Leedus 3,4 miljoni elaniku kohta 60 omavalitsust.) Selge, et väikevaldadel napib jõudu eraldi jäätmekavade koostamiseks ja -jaamade rajamiseks-haldamiseks, veokonkursside ja kogumisaktsioonide korraldamiseks, elanike nõustamiseks. Näiteks koostavad Soome lõunaosas (kolmandik riigist) omavalitsused ühtset jäätmekava. Nii suurt koostööpiirkonda on vaja jäätmepõletuseks vajalike koguste haldamiseks.

Ka meil kavandatakse jäätmepõletustehaseid, seni pole aga kuigivõrd kuulda, kuidas neid vajalike kogustega varustatakse - omavalitsusteta (loe: koostööta) see ei sünni.

Jäätmekäitlusrajatiste ehitamise-haldamise osas on häid omavalitsuste koostöönäiteid (AS Väätsa Prügila, AS Uikala Prügila, OÜ Paikre, Maasi Jäätmehoolduse OÜ), kuid mitte jäätmekäitluse korraldamisel. Aga sellest ongi vajaka! Usk rajatiste imettegevasse jõusse pole end õigustanud - mitu seisavad juba jõude, nt sortimistehas Narvas, kompostimisalad Väätsal, Orissaares, Põltsamaal, Raplas - kõik ehitatud riigi olulise toega.

Koostööks on seni arvestatavaima katse teinud MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus, kuid kohalikud volikogud on nüüdseks sellegi tasalülitanud... Niikaua, kui pole silmapiiril radikaalsemat haldusreformi, pole ka jäätmekäitluse arendamiseks peale omavalitsuste koostöö muid lahendusi. Keskkonnaministeerium ei saa kohapeale karjaseks tulla. Omavalitsus on sõltumatu institutsioon, nüüd tuleks seda ka jäätmekäitlust korraldades tõestada.

Jäätmekäitlus on nagu ühistransport - üksi(k-isik) ei saa suurt midagi ära teha ilma toetava-korraldava süsteemita. Siiski saab iga inimene kohaliku elu korraldajatele reaalseid probleeme esile tuua ja seaduste täitmist nõuda. Seda tulebki teha, sest sageli ei taju valla ega linnajuhid teema olulisust.

Autor: Kaili Kuusk