Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Personaalne varahaldus jääb eliidi pärusmaaks

    Kaks suurimat tegijat privaatpanganduses on Hansapank ja SEB Eesti Ühispank. Varade mahult kuulub neile umbes 75 protsenti turust ja klientide arvult ligikaudu pool. Hansapank on liider varade mahu järgi, hallates 18 miljardi krooni väärtuses varasid. Ühispanga hallatavate varade maht on 6,6 miljardit krooni. Hansapangal on personaalse varahalduse ja privaatpanganduse kliente ligikaudu 4900. Ühispangal on koos põhiklientide pereliikmete ja holding-ettevõtetega 4700 klienti. Ülejäänud poti jagavad omavahel Avaron, Nordea, Sampo, LHV, Evli Securities ja teised väiksemad tegijad. Näiteks Avaronil on 70 portfellihalduse klienti ja hallatavate varade maht ulatub 300 miljoni kroonini.
    Personaalse varahalduse teenus ei ole kliendile odav lõbu. Hansapangal on näiteks miinimumteenustasu 1000 krooni kuus ja Ühispangal 5000 krooni aastas. Teenustasusid võetakse sõltuvalt sellest, kas tegu on fondiportfelli, võlakirjaportfelli või aktsiaportfelliga. Hansapank võtab näiteks aktsiaosalt kuni 1,2 protsenti portfelli mahust ja võlakirjaosalt kuni 0,6 protsenti portfelli mahust. Nendele tasudele lisandub Hansapangas veel edukustasu. Edukustasu makstakse hallatava vara kliendi soovitud tootlust ületavalt osalt. See on 10 protsenti soovitud tootlust ületavalt osalt.
    Ühispank võtab aktsiaportfelli juhtimise eest 0,75 protsenti portfelli väärtusest. Fondiportfelli juhtimise eest võetakse 0,5 protsenti ja võlakirjaportfelli juhtimise eest 0,35 protsenti portfelli mahust.
    Väiksematest tegijatest võtab näiteks SBM Pank teenustasu vähemalt 2 protsenti varade mahust, millele lisandub käibemaks. LHV võtab teenustasu varade mahust 1,2 protsenti (sellele lisandub käibemaks) ning Sampo Pank 0,5 vaid protsenti portfelli mahust.
    Mõni sõna ka kliendiks saamisest. Tegemist on elitaarse teenusega, millele juurdepääs on väikesel osal ühiskonnast. Et saada Hansapanga personaalse varahalduse kliendiks, peab varade maht ulatuma 5 miljoni kroonini. Privaatpanganduse kliendile piisab 1 miljonist kroonist. Ühispangas pakutakse teenust alates 3 miljonist kroonist. Evli Securitieses (endises Supremas) on nõutavaks summaks 2,3 miljonit krooni, Nordeas 800 000, SBM Pangas, Sampo Pangas ja LHVs 500 000 krooni.
    Tööjõu poole pealt tegeleb personaalse varahalduse ja privaatpanganduse klientidega Hansapangas kokku 56 inimest. Haldureid ja kliendisuhete juhte töötab personaalse varahalduse osakonnas kokku 16. Lisaks neile on veel investeeringute juht, riskijuht, analüütikud, assistendid ja tehniline tugi. Privaatpanganduse osakonnas töötab üle 30 inimese, kellest kliendihaldureid on 24.
    Ühispangas on privaatpanganduse osakonnas tööl 9 inimest, kellest 5 on portfellihaldurid.
    Väiksematest varahaldusfirmadest on LHVs tööl 4 inimest, kuid portfellijuhtimise taga on tegelikult kogu analüüsimeeskond, kes firmasid hindab ja ostu- ning müügisoovitusi annab.
    Loogiline on, et väikestes firmades tegeleb klientidega vähem inimesi kui suurtes.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Karl-Eduard Salumäe: Eestis on kiiruse mõõtmisesse kinni jäädud
Liiklusturvalisuses järgmise hüppe tegemiseks tuleks tegeleda mitte kümnel eri moel kiiruse mõõtmise, vaid palju raskemini fikseeritavatele väärkäitumistele tähelepanu pööramisega, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Liiklusturvalisuses järgmise hüppe tegemiseks tuleks tegeleda mitte kümnel eri moel kiiruse mõõtmise, vaid palju raskemini fikseeritavatele väärkäitumistele tähelepanu pööramisega, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
USA aktsiaturg tõusis neljandat nädalat järjest
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
USA aktsiaturg lõpetas reedel nädala tugeva tõusuga, kui investorite kindlust turgude osas on kasvatanud oodatust madalamad inflatsiooninumbrid, mis näitavad, et inflatsiooni tipp võib olla juba seljataha jäänud. Nii S&P 500 kui Nasdaqi indeks tõusid neljandat nädalat järjest, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Jaanus Vihand: kui iseloomud ei klapi, siis koostööd ei tule
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Mitu aastat Coop Eestit juhtinud, siis Margus Linnamäe kutsel Apollo Grupi etteotsa läinud ning sealt idufirmasse Eurora lahkunud Jaanus Vihand soovis enne A. Le Coqi juhi positsiooni vastu võtmist näha, kuidas ettevõtte nõukogu tasandil suhted on.
Raadiohitid: mis saab aktsiaturgudest ja majandusest lähemas ning kaugemas tulevikus?
On tavapärane, et Äripäeva raadio kuulajaid paeluvad enim investeerimisteemad ning lõppev nädal ei olnud selles osas erand. „Investor Toomase tunnis“ jagas enda tulevikuvaadet investor Märten Kress ning „Infopankuri“ saates räägiti majanduse tulevikust ja 10 aasta pärast juhtuvast.
On tavapärane, et Äripäeva raadio kuulajaid paeluvad enim investeerimisteemad ning lõppev nädal ei olnud selles osas erand. „Investor Toomase tunnis“ jagas enda tulevikuvaadet investor Märten Kress ning „Infopankuri“ saates räägiti majanduse tulevikust ja 10 aasta pärast juhtuvast.
Viljandi haigla ehitamiseks otsitakse uus ehitaja
Kümneid miljoneid kallimaks läinud Viljandi haigla ehitamine jääb praegu katki, sest leping Fund Ehitusega lõpetati. Uue hanke abil loodetakse haigla valmis saada 2024. aasta lõpuks.
Kümneid miljoneid kallimaks läinud Viljandi haigla ehitamine jääb praegu katki, sest leping Fund Ehitusega lõpetati. Uue hanke abil loodetakse haigla valmis saada 2024. aasta lõpuks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.