Ka kodu-WiFi võib olla turvaline

Võimaluse korral peaks wifi-ruuter asuma maja või korteri keskel, mitte vastu akent või välisseina. Eesmärk olgu tänavale ulatuva signaali nõrgendamine. Ründaja võib seda mitte märgata või halva kvaliteedi tõttu ebahuvitavaks pidada.

Korralikel ruuteritel on sageli võimalik signaali tugevust reguleerida ja suunata. Niisugused häälestused kujutavad endast kasulikku turvameedet. Kodust lahkudes ja üldse ajal, mil wifit vaja pole, tasub süsteem välja lülitada.

See võib olla kasulik mitmes mõttes. Kui n-ö lahtimurtava wifi otsija linnas ringi sõidab, ei registreeri ta väljalülitatud ruuterit. Kui ta selle siiski leiab ja otsustab teisel päeval proovima tulla, peab ta pettuma - ohver on kadunud.

Kui koduse või firma wifi kaudu liigub ärisaladusi, millel võiks olla potentsiaalseid ostjaid, kaaluge veelgi tugevamaid turvameetmeid. Tavakasutajale lihtsamini rakendatav on siin virtuaalne privaatvõrk VPN.

Päris n-ö veekindlaks isiklikku wifi leviala turvata sooviv arvuti tavakasutaja oma traadita internetti naljalt ei saa. Arvutialal on ohustatuim ja ebaturvalisim valdkond praegu just WLAN ehk traadita võrgud.

Üldistades võib aga öelda, et kodukasutajale ja väikefirmale vajalikud turvameetmed on korralike salasõnade ja võrgunimede kasutamine, side lubamine ainult tuntud MAC-aadresside põhjal ja krüpteerimine vähemalt WPA2 standardile vastavalt.

Liites siia tulemüüri ning selle seadistusega tegelemise, võib üsna tõenäoliseks pidada, et kurjategijad löövad niisuguse võrgu muukimisele käega ning asuvad kangutama järgmist, millel turvameetmed hoopiski laokile jäetud.

Miks teha suurt numbrit traadita võrgu turvalisusest? Kui tegu oleks rändavate vandersellidega, kes möödaminnes teile kuuluva seadme kaudu e-posti loevad, pole asi kõneväärt. Kui aga tundmatu kavalpea naabermajast hakkab teie traadita ühenduse kaudu filme alla laadima, võib juhtuda, et seaduslik omanik oma ühenduse kaudu üldse kuhugi ei pääse. Lisaks võib võõrasse võrku tungija otsida infot identiteedivargusteks, ärisaladusi vms tundlikku teavet.

Wifi kaudu võõrasse võrku tungija võib toime panna kriminaalseid netikuritegusid, jäljed viivad aga võrgu omaniku juurde. Kui teda just puuri ei pisteta, siis pahandust ning segadust võib seeläbi tulla tublisti.

N-ö auklike wifi-võrkude otsimiseks on olemas kaugelearenenud tarkvara. Näiteks wardriving on tegevus, milles autosse kaasa võetud sülearvuti otsib ringi sõites sisselülitatud wifi-signaale, määrab võrkude parameetrid ning seob need andmed GPS-seadme abil määratud koordinaatidega.

Tulemuseks on kaart, millelt võib välja valida kergesti rünnatavad võrgud. Jääb üle otsida mugav parkimiskoht ning asuda sobiva võrgu kaudu pahandusi tegema.