BLRT: Jordani asemel värbame Müürseppi

Puhkimi sõnul väheneb Eesti tööjõuturul osalejate arv 23 järgneva aasta jooksul 200 000 inimese võrra. Et Eestis tööjõuprobleemi vähendada, oleks tema hinnangul meie haridussüsteemi vaja tagasi tuua esiteks karjäärinõustajad ja teiseks võõrsil elavad spetsialistid, et noored saaksid infot, mis toimub tööjõuturul.

"Propageerime Eestit kui e-riiki, kuid see argumentatsioon jääb üha nõrgemaks. Mulle meeldiks, kui Eesti oleks kõrgkvaliteediga tööriik, mitte e-riik," ütles Puhkim.

"Meie tootlikkus ei küündi Euroopa keskmisele ega edukale tasemele," ütles Eesti Tööandjate Keskliidu tööturunõunik Thor-Sten Vertmann. "Eesti majanduse kõige kiirem kasvuperiood on läbi, see oleks olnud jõulisem, kui oleksime saanud kasutada välistööjõudu, samas oleks inflatsioon pehmem olnud."

"Palk, mida pakuti välistööjõule mullu, oli valdavalt 10 000-18 000 Eesti krooni. Nüüd pakutakse oskustöölistele palka 18 000-22 000 krooni," ütles Vertmann. "Rohkematel juhtudel pakutakse palka 6000-10 000, kuid Tallinnas on seda vähe. 6000 krooni eest võib saada lätlase Valgasse masina taha küll."

Uks tuleb välistööjõule avada olenemata meie soovidest, ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis liidu seminaril.

"Eesti rahvastik on vananemas ning olemasolevast tööjõust enam ei piisa," ütles Kriis. "Meie tööstusettevõtetes on oskustööliste kaasamise vajadus, kuid see vajadus kaldub peatselt rohkem sotsiaal- ja teenindussfääri poole. Meil pole viimastel aastatel bussijuhte peaaegu et üldse koolitatud ning meditsiiniõdesid napib," rääkis ta.

"Kui oleksime varem näinud ette ehitustööliste puudust, oleksime saanud ehitajad mujalt palgata ning täna meil seda probleemi poleks," ütles liidu juhataja. "Me peame ukse avama välistööjõule, kas soovime seda või ei," tõdes Tarmo Kriis.