Koraani fenomeni taga jõulud ja ostjate uudishimu

Apollo raamatupoodide tegevjuhi Arvo Pihli sõnul on koraani puhul tegemist siiski äärmusliku juhtumiga, kus usukirjanduse vastu sedavõrd suurt huvi tuntakse.

"Ma usun, et huvi aluseks on kogu islamimaailma ümber toimuv. Lisaks mõjus ka jõuluaeg ning küllaltki kallis, kuid ilus raamat sobis kinkimiseks," ütleb Pihl ning lisab, et muu usukirjanduse puhul drastilist müügi suurenemist näha ei ole. "Usun, et ka koraaniga läheb samamoodi. Kui uus tiraaž jõuab müüki, siis on mingi hulk inimesi, kes selle teose ostab, kuid pärast liigub ta muu religioosse kirjandusega samale reale," ütleb ta.

Koraani kirjastanud kirjastuse Avita esindaja kinnitas, et müüki paisatud osa kahetuhandelisest tiraažist müüdi vaid mõne päevaga. Põhjuseks jõulud, raamatu kaunis välimus ja suur väärtus.

Kirjastuse Varrak peatoimetaja Krista Kaer sõnab, et koraani tõlkimine ja trükkimine ei ole mitte ainult kirjanduslik, vaid ka kultuuriline suursündmus.

"Igal algtekstil on suur kultuuriline tähtsus. Suur müügiedu on aga ikka põhjustatud huvist islamimaailma vastu, kõik tahavad oma silmaga näha, mis asi see koraan on," räägib Kaer. Ta lisab, et üldiselt inimesed tahavad väheke esoteerilist kirjandust lugeda, kuid on äärmiselt oluline, kuidas teos on üles ehitatud.

Kokku leiab Eesti raamatukaupluste kodulehtedelt ligikaudu 350 nimetust usuteemalisi raamatuid.

Sõna "piibel" tuleneb kreekakeelsest sõnast biblia, mis tähendab raamatut. Piibliks nimetatakse mõnikord ka mingi valdkonna tähtsaimat raamatut või andmekogu.

Viimast kinnitab ka 61 teost, mis seda nime kannavad, alustades seksi- ning lõpetades tõukoera- ja malepiibliga.

Muud usukirjandust aga, mis käsitleb budismi, hinduismi, konfutsianismi jne, leidub raamatukauplustes siiski suhteliselt vähe.