• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 21.01.08, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Laenamise kidur kasv poob tarbimist

Käibemaksu laekus mullu 97 protsenti planeeritust, kokku 22,3 miljardit krooni. Käibemaksu prognoositust madalama laekumise taga oli eelkõige tarbimise kasvu oodatust suurem aeglustumine aasta teisel poolel, mis aasta alguse 21,6 protsendilt kahanes kolmandaks kvartaliks 11,8 protsendini.
"Üks põhjus on ilmselt ka kodumajapidamiste laenamisaktiivsuse vähenemine. Kui esimesel poolaastal kasvas kodumajapidamiste laenujääk ehk tarbimis- ja eluasemelaenud 15,9 miljardit krooni, siis teisel poolaastal vaid 11,6 miljardit," selgitas rahandusministeerium.
Rahandusminister Ivari Padar ütles, et ministeerium on arvestanud plaanitust kehvema maksulaekumisega ka tänavu jaanuaris ja veebruaris. "Praegu me veel ei tea, millised tulevad täpsed jaanuari-veebruari laekumised," ütles Padar. "Oleme aga arvestanud sellega, et 2008. aasta käibemaksu ja sotsiaalmaksu laekumine võivad jääda tagasihoidlikumaks, kui eelarves planeeritud. Seetõttu plaanisime eelarve ka piisavalt suure ülejäägiga."

Artikkel jätkub pärast reklaami

2008. aasta valitsussektori eelarve ülejäägiks on kavandatud 1,3 protsenti SKPst ehk 3,6 miljardit krooni.
Riigikassasse voolanud rahast jäi kasutamata 7 miljardit krooni (tunamullu 5,2 mld kr). Kuna eelarvesse plaanitakse ka eurotoetused, kõneleb kasutamata summa eelkõige toppavatest europrojektidest: aastavahetuseks saabus riigieelarvesse vaid 85,2 protsenti plaanitud välisvahendeist ehk 5,6 miljardit krooni.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 14 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele