Tallinna linn asub võitlema traditsioonilise küttekolde, ahju vastu. Linnaõhk pidavat olema sedavõrd saastunud, et uusi maju ehitada või vanasid rekonstrueerida ei saa muidu, kui tuleb üle minna kas kaugküttele või gaasile. Ilmselt läheb läbi ka elektriküte, peaasi et saaste meist endist natuke eemal lendu läheks.
Ega selline lähenemine suurt erine suhtumisest, et prügi täis kilekoti võib poetada metsa alla. Kodus prügi sorteerimine on ebaesteetiline tegevus, võib-olla tekitab isegi mõne pisiku kööki, valamu alla kappi.
Puiduga kütmine ei tekita süsihappegaasi lisaemissiooni atmosfääri, küll aga gaasi- ja põlevkivil baseeruv elektriküte.
Tõsi, keskkonnaministeeriumi uuring näitab, et Tallinna õhusaaste põhjustab igal aastal 296 inimese enneaegse surma. Kas on aga eraldi uuritud, palju annavad saastest autod? Terve maailma arvestuses annavad autod poole kogusaastest.
Mulle kohe väga meeldiks, kui Narva linnapea saadaks Tallinna linnapeale energeetilise noodi: miks nemad peavad pealinna saasta endale võtma.
Autor: Mati Feldmann
Seotud lood
Aastal 2017 esimese suurema bitcoini buumi ajal, mida juhtiv majandusmeedia aktiivselt kajastas, väljendasid paljud professionaalsed investorid ja finantsettevõtete juhid krüptovarade tuleviku suhtes tõsist skeptilisust. J.P. Morgani (JPM) juht Jamie Dimon pidas krüptovaluutatehinguid pettuseks ja ütles, et vallandab iga ettevõtte töötaja, kes selle nimel bitcoinidega kaupleb. Kongressi kuulamistel nimetas Dimon krüptoraha tokeneid "detsentraliseeritud püramiidskeemideks" ja soovitas valitsusel nendega seotud tehingud keelata.