• OMX Baltic0,26%297,36
  • OMX Riga−0,01%916,56
  • OMX Tallinn0,49%2 026,77
  • OMX Vilnius0,07%1 218,52
  • S&P 500−0,31%6 428,86
  • DOW 300,25%45 025,04
  • Nasdaq −1,06%21 400,62
  • FTSE 1000,41%9 195,15
  • Nikkei 225−0,38%43 546,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%94,3
  • OMX Baltic0,26%297,36
  • OMX Riga−0,01%916,56
  • OMX Tallinn0,49%2 026,77
  • OMX Vilnius0,07%1 218,52
  • S&P 500−0,31%6 428,86
  • DOW 300,25%45 025,04
  • Nasdaq −1,06%21 400,62
  • FTSE 1000,41%9 195,15
  • Nikkei 225−0,38%43 546,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%94,3
  • 12.02.08, 14:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Järgmise põlvkonna kõvakettad töötavad valkudel

Unusta CD-plaadid, DVD-d ja kõvakettad. Jaapani teadlased pakuvad välja uue valkudel põhineva mäluseadme, mis pakub alternatiivi praegustele magnetoptilistele, mille mahtudel on peagi piirid ette tulemas.
Jaapanlaste artikkel ilmub Ameerika keemiaseltsi ajakirja Langmuir 4. märtsi numbris.
Nagu loodus valis valgud välja selleks, et ajus mälu töös hoida, on teadlased aastaid uurinud võimalust, kuidas kasutada valke ning muid biomaterjale mäluseadmetes, mis suudaksid infot töödelda seni kasutusel olevatest materjalidest kiiremini ning oleksid praegustest mäluseadmetest suurema mahutavusega, kirjutas Physorg.
Seni on eksperimentaaluuringutes andnud lubavaid tulemusi mitmed valkudel põhinevad mälumaterjalid, kuid nende praktikas kasutuselevõtt on senini jäänud veel väljakutseks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tetsuro Majima ning tema kollegid kasutasid fluorestseerivat valku, salvestamaks teatud infojärjestust klaasslaidile. Kombineerides valgust ja kemikaale näitasid teadlased, et nad suutsid seda infojada sealt uuesti maha lugeda ning ka kustutada, vastavalt oma soovile.
Niisiis näitasid nad, et valgud suudavad infot talletada, taasesitada ning kustutada – seega täita kõiki nõudeid, mida ühele mäluseadmele esitatakse. Lisaks sellele, et valke saab kasutada mäluseadmetes, on lootust kasutada neid ka täiustatud biosensorites ning diagnostilistes testerites.
Tartu Ülikooli biomeditsiinitehnoloogia professor Mart Ustav ütles, et põhimõtteliselt on valkude olekut muuta samamoodi nagu elektroodidele antakse külge positiivne või negatiivne laeng. Valke saab juhtida näiteks ioonide või kemikaalide abil.
“Ma ei ole täpselt kursis sellega, kuidas nad kavatsevad seda saavutada, aga see ei ole rumal idee,” ütles Ustav.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    0 k 28 p 15 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele