• OMX Baltic0,13%298,38
  • OMX Riga0,74%874,95
  • OMX Tallinn−0,04%1 877,14
  • OMX Vilnius0,72%1 156,08
  • S&P 5000,67%6 066,44
  • DOW 300,38%44 470,41
  • Nasdaq 0,98%19 714,27
  • FTSE 1000,77%8 767,8
  • Nikkei 2250,04%38 801,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%99,6
  • OMX Baltic0,13%298,38
  • OMX Riga0,74%874,95
  • OMX Tallinn−0,04%1 877,14
  • OMX Vilnius0,72%1 156,08
  • S&P 5000,67%6 066,44
  • DOW 300,38%44 470,41
  • Nasdaq 0,98%19 714,27
  • FTSE 1000,77%8 767,8
  • Nikkei 2250,04%38 801,17
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,97
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%99,6
  • 13.02.08, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Energiamärgis kui bürokraatia näide

Meie elu käskude ja keeldude nimekiri järgmisest aastast taas pikeneb: kohustuslik on eluaseme energiamärgis, muidu oma korterit või eramut müüa ei saa. Nagu külmkapi energiamärgis A, B, C…
Energiamärgis peaks andma elamispinna ostjale konkreetset infot, kui suur on aastane tegelik energiatarbimise kulu ühe ruutmeetri kohta. Idee pärineb iseenesest mõista Euroopa Liidu direktiivist.
Arvame, et niisuguse märgise kohustuslikuks muutmine on liiast, tekitades üksnes juurde bürokraatiat ja garanteerides pideva töö mõnele spetsiifilisele büroole.
Soojusenergia hind pidevalt tõuseb. Oma hinnalaksu saavad kätte eranditult kõik, kütku nad elektri, gaasi, õli, puidugraanulite või puuhalgudega. Seetõttu on kinnisvaraomanikud, korteriühistud ise eluliselt huvitatud küttekulude vähendamisest.
Et küttekulusid vähendada, on vanemates paneelmajades otsaseinad ja pööningud soojustatud, aknad ja kütte-
süsteemid vahetatud, välisuksed lukustatud. See on suur ja vajalik töö. See töö on ära tehtud ka ilma kohustusliku energiamärgiseta. Ja seda tehakse ka edasi.
Kes ehitab endale eramu, mõtleb kindlasti aegsasti kütmisviisi peale ja on hoolikas soojustusega. Probleemsed võivad olla need seeriamajad ja -ridaelamud, mille põhiline kütmisviis on elekter - odav ehitada, aga kallis pidada. Ent elektriga kütmisest kui lihtsaimast viisist saab vast igaüks aru.
Energiamärgise taotlemine hakkaks käima nii, et korteriühistu toimetab terve aasta küttearved volitatud ametimehe kätte, kes siis sooritab ühe pühaliku jagamistehte ruutmeetrite arvuga ja paneb alla pitsati. Selle eest on tal õigus küsida 1500 krooni.
Ent miks ei võiks korteri ostja küsida korteri müüjalt näha eelmise aasta küttearveid, saab ju ilma bürokraatiata? Kui ette näidata pole, on korterit lihtsalt raskem müüa. Ja ega küttekulud pole ainsad - ostjat huvitavad kindlasti ka jäätmekäitluse, üldhoolduse kulud, remondifondi ja võimalike laenude tagasimaksmise summad.
Eramute puhul on energiaklassi kindlaksmääramine hoopis raske. Näiteks küttepuude hind varieerub ja vaja oleks teada köetud ruumimeetrite arvu. Eramu omanik ei esita endale küttearveid, vaid kütab oma äranägemise järgi. Kes viitsib puuhalgudega mässata, kulutades rohkem oma tööd ja aega, saab odavamalt hakkama kui see, kes üksnes elektriradiaatori rattakest keerab. Aga see on rohkem elustiili küsimus, millel energiamärgisega vähe ühist.
Autor: ÄP

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 08.02.25, 08:00
Tehisintellektist ja muust
Olen veendunud, et tehisintellekt (AI) on saamas meie elu lahutamatuks osaks, kuigi selle juurutamine ja kasutuselevõtt võib võtta kauem aega, kui paljud eeldavad. Oleme juba näinud, kuidas AI suudab tõhusalt lahendada äärmiselt keerukaid ülesandeid. Samas on see tehnoloogia veel üsna kaugel täielikust äriprotsessidesse integreerimisest, mis nõuab põhjalikku tööd ja aega.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele