Rumeenia turg jääb Eestist viis aastat maha

Rumeenia kinnisvaraturg meenutab mõneti viie aasta tagust olukorda Eesti kinnisvaramaastikul, ent sealsed mastaabid on oluliselt suuremad kui Eestis.

Seega on arendajatele tulemas väga tulusad aastad. Positiivset rolli mängib see, et pakkumine järk- järgult suureneb, kuid ei suuda siiski kasvavat nõudlust rahuldada, pankadevaheline konkurents alandab intressimäärasid ja oodata on laenurallit.

Rumeenia on kinnisvarainvestoritele kindlasti uueks võimaluseks arenevas Euroopas.

Mõned aastat tagasi elavnes Rumeenia muidu suhteliselt rahulik kinnisvaraturg märgatavalt. Rumeeniale on iseloomulik see, et rahvas koondub jätkuvalt linnadesse, mistõttu on kinnisvaraturg enam arenenud just suuremates linnades - Bukarestis, Timisoaras, Brasovis ja Constantas. Kõige jõulisemalt areneb pealinna Bukaresti kinnisvaraturg. Seda mõjutavad positiivselt elanikkonna kasvavad palgad ning tarbimisvõime kasv, samuti Euroopa Liiduga kooskõlastatud seadusandlus, toimiv maaregistrisüsteem, kiire detailplaneeringute kehtestamine ning paljude Euroopa suurpankade esindatus riigis.

Uue kinnisvara pakkumine on Rumeenias kordades väiksem kui nõudlus.

2006. aasta tõi turule suure hulga keskmise kuusissetulekuga elanikkonnale suunatud suuremamahulisi korterelamuprojekte. Möödunud, 2007. aastat jääbki kõige enam iseloomustama ehitustegevuse kiire laienemine Lääne- ja Lõuna-Bukaresti ehk meie mõistes magalarajoonidesse ja linna äärealadele.

Uute turule tulnud korterite suur pindala, senisest laiemad võimalused siseviimistluses ning arendajate poolt projekti raames pakutavad lisavõimalused nagu turvavalve, sportimisvõimalused, lasteaiad jm on tekitanud suure huvi just uute korterite vastu.

Vaatamata nende kõrgemale hinnatasemele on uued korterid juba pakkumas mõningast konkurentsi järelturu korteritele.

Nõudlus uutele korteritele on aga kordades suurem, kui turg praegu pakkuda suudab, mistõttu on vanade korterite turg aktiivne. Rumeenia pealinna Bukaresti puhul võib rääkida kinnisvaraturu segmenteerumisest, mis tähendab seda, et linna põhja- ja keskosa on kõrgelt hinnatud piirkond, kus tegeletakse eelkõige jõukamale elanikkonnale mõeldud elamispindade arendamisega.

Linna teistes piirkondades nagu Bukaresti lääne-, ida- ja lõunaosades, keskendutakse keskmise sissetulekuga elanikkonnale suunatud elamispindadele.

Selliseid kortereid ehitatakse tiheda asustusega aladele, kus on tagatud hea ühistranspordi kasutamise võimalus ning kaupluste ja muude eluks esmatarvilike teenindusasutuste lähedus. Sellistest piirkondadest võib nimetada Militari rajooni linna lääneosas, Drumul Taberei rajooni kagus ning Vitani ja Colentina rajoone idas.

Paljude rahvusvaheliste ettevõtete jõudmine Rumeeniasse viimasel viiel aastal on märgatavalt suurendanud nõudlust parema asukoha ning kvaliteediga büroopindade järele. Üha kasvav nõudlus on toonud turule mitmeid äriparke, mis pakuvad ruumikaid ja kaasaegseid rendipindasid.

Möödunud aastal algatati umbes 50 uue A-klassi büroohoone ehitamine, enamik neist asub Bukarestis, aga ka teistes linnades nagu Timisoaras, Brasovis ja Sibius. 40% Rumeenia A-klassi büroohoonetest paikneb Põhja-Bukarestis. Kuna

A-klassi büroopindasid praegu Rumeenias veel napib, siis olemaolevad B-klassi pinnad on viimseni hõivatud, ka sellised, millede asukoht pole just kõige parem.

Ehituse lõppjärgus olevates uutes büroohoonetes jäävad rendihinnad vahemikku 18-24 eurot ruutmeetri kohta kuus. B-klassi pindade hinnad kõiguvad sõltuvalt asukohast ja lisavõimalustest 14-16 euroni ruutmeetri kohta kuus.

Nõudlus A- ja B-klassi büroode järele suureneb kindlasti veel ka sel aastal, eelkõige välisfirmade kasvava huvi tõttu siseneda Rumeenia turule.

Maa on olnud Rumeenia kinnisvaraturul kõige jõulisem segment, igasuguse maa hind tõuseb pidevalt.

Kuna Bukaresti keskosas on maaressurss väga piiratud, siis on nõutud maatükid linna äärealadel, mistõttu sealsed hinnad liiguvad tõusutrendis.

Autor: Mark Shein