Kõige enam mõjutas hoonestamata tehingute arvu vähenemist elamumaa sihtotstarbega tehingute arvu järsk langus. Hoonestamata elamumaa tehingute maht langes võrreldes 2006. aastaga poole ehk 51% võrra, mistõttu tehingute aktiivsus langes 2004. aasta tasemele.
Kõige enam langes hoonestamata ostu-müügitehingute maht Tartumaal (66% võrra), talle järgnesid Harjumaa (61%) ning Pärnumaa (54%).
Kuigi hoonestamata elamumaa tehingute arvu langus sai alguse juba 2006. aasta keskel, ei avaldanud tehinguaktiivsuse järsk langus aasta kokkuvõttes olulist mõju keskmisele hinnale.
Vaadeldes terve aasta tehinguid korraga tõusid keskmised hinnad siiski peaaegu kõigis maakondades üle Eesti. Samas on tehingute arvu järsu vähenemise tõttu ka keskmised hinnad rohkem mõjutatud kallimatest/odavamatest tehingutest. Kvartalite lõikes võib siiski täheldada hindade langust alates 2007. aasta teisest kvartalist.
Korteritega (eluruumidega) tehti 2007. aastal kõige enam tehinguid Harjumaal, kus sooritati 53,8% kõigist korteritega toimunud ostu-müügitehingutest.
Ka korteritega toimunud ostu-müügitehingute puhul on täheldatav samasugune trend nagu hoonestamata elamumaa puhul, tehingute arv on kvartalite lõikes jõudsalt vähenenud, samuti on kvartalite lõikes langenud keskmine hind, seda eriti Tallinnas, Tartus ning Pärnus.
2007. aasta kokkuvõttes siiski korterite keskmised hinnad oluliselt tõusid. Näiteks Tallinnas tõusid korterite keskmised hinnad erinevates linnaosades keskmiselt 20%, kuid veelgi enam tõusid korterite keskmised hinnad eelkõige väiksemates asulates (alevid, alevikud) üle Eesti, kus hinnatõus oli kohati üle 50%. Harjumaa alevikes tõusid keskmised hinnad 2007. aastal keskmiselt 33%.