Juhan Parts: Eesti majandus võib kümne aasta pärast toimuda väljaspool Eestit

Kümne aastaga ei suuda Eesti firmad mõnes traditsioonilises majandusharus ehk veel murda maailmas juhtivatele positsioonidele, ent konsolideerumine ja ka suuremateks ettevõtmisteks vajaliku kapitali koondumine hakkab jõudma tasemele, kus on ärimehi, kes saavad juba suuremaid riske võtta. Traditsioonilistest harudest, puidu, tekstiili- või toiduainetetööstusest, võiks kasvada välja mõni lõpptarbijatele paljudes riikides tuntud bränd. Eestlaste võimalused on suuremad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas, kus tekib ka arvestatavaid eksportööre. Turism ei osutu Eesti jaoks imerelvaks, ent sellest saadav tulu kasvab, kui suudame külalistele paremat toitu ja meelelahutust pakkuda ning lõpetada Soome turistide eemalepeletamise kampaaniad nagu mitmes keeles Tallinna kauplustes kõlavad teated alkoholimüügi lõpetamise kohta kell kaheksa.

Viimase kümnendi jooksul on Eestis sisuliselt käivitunud pangandus. Ulatuslikumalt hakati tegelikult laene võtma ja andma üsna hiljuti - kümne aastaga on pangalaenude jääk kasvanud kümme korda 240 miljardi kroonini. Eesti pangad on olnud möödunud kümnendil edukad lähiriikide turgude hõivamises, ent samal ajal on nad ka lakanud olemast Eesti pangad. Kas kümnendi pärast on pilt Eesti panganduses millegipoolest teistsugune? Elame-näeme, ent kui selle kümnendi jooksul said inimesed aru, et pangast saab raha, siis ilmselt järgmise jooksul jõuab kohale ka arusaamine, et rahal on hind, mida lisaks intressile küsitakse veel paljude teenustasudena. Kas näeme panganduses teravamat konkurentsi? Ma loodan küll.

Lõpuks – milline on Eesti poliitika 2018. aastal? Ka poliitilised suundumused on oma aja lapsed. Laenu- ja kinnisvarabuum pole ka poliitikat puutumata jätnud – selle taustal välja on antud selliseid sotsiaalpopulistlikke poliitilisi lubadusi, mida kindlasti lunastada ei suudeta. Seetõttu võib juhtuda, et ühel hetkel saavad Toomase, Marju ja Nikolai kõrval ka Aiku ja Pets pahaseks, ent kelle nad seejärel valivad, on täna raske öelda. Usun, et viimaste aastatega võrreldavale populismile pole kümne aasta pärast siiski poliitikamaastikul kohta. Arvestatavat toetust omavaid erakondi võiks kümne aasta pärast olla neli: üks konservatiivne, üks liberaalne, üks sotsiaaldemokraatlik ja üks roheline. Poliitika muutub realistlikumaks ja sisuliselt edukamaks, ent ka igavamaks.