- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,07
- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,07
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kommentaar: Tallinna Kaubamaja salatseb juhtkonna palkadega
Tallinna Kaubamaja määras 2007. aastal
ettevõtte juhtkondadele lisatasudeks 35 miljonit krooni. Erinevalt heast
juhtimistavast ei ole Kaubamaja aga avalikustanud, kuidas see summa täpsemalt
tippjuhtide vahel jagunes.
Kaubamaja majandusaasta aruandes on kirjas, et ettevõte ”järgib enamikku hea ühingujuhtimise tava (HÜT) kohustuslikke juhiseid. Samas on mõningaid juhiseid, mida ettevõte ei täida ning mille põhjuseks on peamiselt ettevõtte tegevusvaldkonnale omased iseärasused…“.
Juhised, mida ettevõte on otsustanud mitte täita, on järgmised: ”Tallinna Kaubamaja kontsern ei avalda eraldi iga juhatuse, juhtkonna ja nõukogu liikme töötasusid.“ Ettevõtte peab sellist infot „ärisaladuseks ja privaatse informatsiooni avaldamiseks ning ei soovi seda avaldada konkurentidele“.
Niisiis avalikustab Tallinna Kaubamaja vaid tippjuhtkondadele makstud palkade ja lisatasude kogusumma. Ettevõte ei täpsusta, kellele ja kui paljudele inimestele maksti.
Samuti on kaubamaja organisatsiooni struktuuri tõttu üsna raske mõista töö ja palgakulude jagunemist. Lisaks „nõukogule“ ja „juhatusele“ (vastavalt Eesti seadustest nõutule) on Tallinna Kaubamajas olemas ka „juhtkond“. Kui nõukogu palganumbrid peab kinnitama aktsionäride aastakoosolek, siis juhtkonna ja juhatuse töötasude kohta sellist nõuet ei ole. Ka kaubamaja tütarettevõtetel on sarnane organisatsiooni struktuur.
Paradoks seisneb selles, et Tallinna Kaubamaja ei avalda seda, kes emaettevõtte juhtkonna liikmete hulka kuuluvad. Ometi on selgelt välja toodud nende ülesanne: „…ettevõtte juhtkond on neljaliikmeline ning otsuseid langetab juhtkond, mitte juhatus.“ Niisiis on aktsionäridele teada, et otsuseid teeb 4 inimest, nende nimesid aga ei mainita, rääkimata sellest, et oleks teada, kui palju neile makstakse.
2007. aastal arvestas Tallinna Kaubamaja Grupp (st koos tütarettevõtetega) tippjuhtkonnale lisatasusid 35 miljonit krooni (lühiajalisi lisatasusid koos sotsiaalmaksuga on arvestatud 17 miljonit krooni ja pikaajalisi lisatasusid koos sotsiaalmaksuga 18 miljonit krooni). Välja maksti 20,5 miljonit krooni. Summad tunduvad mulle suured (aktsionäridele maksti dividendidena 41 miljonit krooni). Nagu märgitud, ei ole selge, kellele ja kui paljudele inimestele need summad maksti.
Avalikkusele teada olevad summad, st need, mille otsustab aktsionäride koosolek ja mis makstakse nõukogu liikmetele, olid üsna tagasihoidlikud: 18 000 krooni kuus nõukogu esimehele ja 15 000 krooni kuus liikmetele.
Tallinna Kaubamaja ei ole ainus ettevõte, mis peab palgainfot tundlikuks. Ometi leian ma, et ei tohiks alahinnata kasu, mida mis tahes ettevõtte võiks saada sellest, et ollakse avatud. Loodan, et kaubamaja muudab oma aruandepõhimõtteid. Ettevõte ise on olnud väga edukas ja üks huvitavamaid investeerimisvõimalusi Tallinna börsil. Otsus 2008. aastal maksta kaks korda enam dividende näitab seda selgelt.
Loe kommentaari ingliskeelset originaalteksti BBNist.
Seotud lood
Enimloetud
Viimased uudised
Firma jagas omanikutulu 4 miljonit eurot
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele