Padar: maksumaksja rahaga me hädas SMS-laenuvõtjaid ei aita

Kokkusaamisel hinnati käesoleva hetke olukorda, osapooled andsid ülevaate oma valdkonna planeeritavatest sammudest, sealhulgas võimalikest muudatustest õigusaktides, mis SMS- ja teiste kiirlaenude probleemistikku puudutavad ning leppisid kokku erinevate tegevuste ajagraafikus. Kokkulepete kohaselt peaksid esimesed ühise töö tulemused valmima juba eeldatavasti juunikuu jooksul.

Ümarlaual lepiti kokku SMS- ja teiste kiirlaenude tarbijate senisest põhjalikuma teavitamise vajaduse ning teavitamise ajakava osas. Arutati ka riigi võimaluste üle õigusaktide muutmisel, näiteks võlaõigusseaduse, reklaamiseaduse, sotsiaalhoolekandeseaduse ning tsiviilseadustiku üldosa muutmise ja täiendamise võimalusi. Lisaks arutati kohtumisel ka õigusabi pakkumiste võimaluste teavitamist ja tänaste kontrollvõimaluste tõhustamist kiirlaenude pakkujate üle. Samuti arutati ka laiemalt riigi võimalusi ja pikaajalisi eesmärke kodanike finantsalaste teadmiste parandamisel.

Väga oluline aspekt on rahandusministri sõnul kindlasti inimeste teavitamine laiemalt nii SMS-laenude kui ka teiste laenude võtmise puhul. „Enne ükskõik millise laenu võtmist tuleb kindlasti tutvuda laenutingimustega – mis ajaks ja kui palju peab raha tagasi maksma. Seejärel tuleks aga kriitiliselt hinnata, kas tolle SMS- või kiirlaenu võtmine on ikka hädavajalik,” sõnas rahandusminister Ivari Padar. „Võlg, ka siis kui ta tuleb SMS-iga, on võõra oma ning see tuleb tagasi maksta – see võiks olla igal inimesel ükskõik millist laenu võttes alati meeles. Sellist ebaõiglust aga, et hakkaksime riigi poolt maksumaksja rahasid kasutama hätta jäänud laenuvõtjate abistamisel, kindlasti ei saa lubada.”

Ümarlaual osalesid rahandusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, justiitsministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, siseministeeriumi, finantsinspektsiooni, Eesti Panga ning tarbijakaitseameti esindajad.