• OMX Baltic0,02%308,02
  • OMX Riga−0,06%893,27
  • OMX Tallinn−0,11%2 090,07
  • OMX Vilnius0,05%1 203,12
  • S&P 5001,03%6 000,36
  • DOW 301,05%42 762,87
  • Nasdaq 1,2%19 529,95
  • FTSE 1000,3%8 837,91
  • Nikkei 2250,5%37 741,61
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,65
  • OMX Baltic0,02%308,02
  • OMX Riga−0,06%893,27
  • OMX Tallinn−0,11%2 090,07
  • OMX Vilnius0,05%1 203,12
  • S&P 5001,03%6 000,36
  • DOW 301,05%42 762,87
  • Nasdaq 1,2%19 529,95
  • FTSE 1000,3%8 837,91
  • Nikkei 2250,5%37 741,61
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,65
  • 20.05.08, 20:47
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Island alustab jälle vaalapüüki

Täna peaks kolm laeva olema valmis merele minema pärast seda, kui riik eile loa andis, kuigi see samm pahandab looduskaitseaktiviste.
Kalandusminister Einar Gudfinnsson andis loa 40 kääbusvaala küttimiseks, teatas Reuters. Valitsuses olevad sotsiaaldemokraadid aga distantseerusid otsusest: "Siin ohverdatakse pikaajalised huvid lühiajalise kasu nimel, ehkki püügikvoot on varasemast väiksem," teatas välisminister Ingibjorg Solrun Gisladottir.
Aastail 1986-2006 oli Islandil kommertseesmärgil vaalapüük keelatud vastavalt Rahvusvahelise Vaalapüügiliidu (IWC) moratooriumiotsusele. 2006. aastal lubati seda taas, välja antud püügikvoot lõppes eelmise aasta augustis. Siis otsustas valitsus uut kvooti mitte välja anda enne, kui on selgunud, et vaalalihale on ka nõudlust. Püütavad kääbusvaalad (Balaenoptera acutorostrata) on pikkusega 7-10 meetrit ja kaaluga harilikult 4-5 tonni, üksikud isendid kuni 14 tonni.
Islandi vaalapüügiliidu juht Gunnar Bergmann Jonsson avaldas lootust, et lubatud kvoot püütakse välja juuli alguseks ning lihale leidub ostjaid. Eelmisel aastal kütiti 45 vaala ning kogu liha müüdi kohapeal maha. "Islandi vetes on praegu 50 000 vaala ja ma ei usu, et 40 väljapüük võiks populatsiooni mingilgi moel mõjutada," ütles Jonsson. Ta nimetas vaalapüüki tähtsaks Islandi kalapüügitööstusele, mida on raskelt tabanud tursa ja moiva püügikvootide kärpimine. Kogu Kesk- ja Kirde-Atlandil on kääbusvaala arvukuseks hinnatud 184 000.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Teine populatsioon paikneb lõunapoolkeral Antarktise lähistel. Mõnedegi looduskaitsjate arvates on vaalavaatluste korraldamine vähemalt sama tulus äri kui nende küttimine. Jonssoni kinnitusel küttimine vaatlemist ei sega, kuivõrd 95% püügist toimub rannikust nii kaugel, et vaatluslaevad sinna kunagi ei satu. Samuti lubas ta, et vaalavaatluste ajal jahti ei peeta.
1986. aastal kehtestatud rahvusvaheline ärieesmärgil vaalapüügi keeld oli tingitud mõnede vaalaliikide väljasuremisohust. Selle ala maailma juhtriik Norra astus selle peale IWC-st välja. Peale Norra püüab olulisel hulgal vaalu Jaapan, seda teaduslikuks uurimiseks antud loa põhjal. Kriitikute väitel on teadus seal vaid tavalise majandustegevuse kattevari.
Vaalapüügiga on seotud ainus terroriakt Islandi ajaloos. 1986. aastal lasid end looduskaitsjaiks nimetanud tegelased põhja kaks sadamas seisnud püügilaeva.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele