Island võitleb tõsise majanduskriisiga

Kriisi on näha ka Reykjaviki tänavatel. Kui viimaste aastatega on riigis müüdud rekordiliselt maastureid, millega saab mugavalt rasketes põhjamaistes oludes hakkama, siis viimastel kuudel on pidurdunud ka nende müük. Inimesed võisid auto osta 10-20% omafinantseeringuga ja ülejäänud laenusumma võeti eurodes või Suurbritannia naelades. Islandi kroon aga on viimase aastaga kaotanud 36 protsenti oma väärtusest. See muudab lisaks laenumaksete kasvule kõrgemaks ka autode müügihinna. Islandi suurima automüügifirma Hekla juht Knutur Hauksson ei jõua hinnasilte nii kiiresti vahetada, kui krooni kurss langeb.

Pangad ei anna enam välja valuutalaene ja kliendid on silmitsi Islandi krooni kõrgustesse tõusvate intressidega laenudega. Islandi keskpank Sedlabanki on baasintressimäära tõstnud juba 15,5 protsendile, mis on Euroopa kõrgeim tase.

"Valuuta väärtuse kukkumine kaotab kapitali väärtust. On iseenesest mõistetav, et ei saa äri teha, kui võlad kasvavad üleöö 30% ja laenu võtmisel tuleb maksta 20% intressi. Paljud firmad lähevad põhja," rääkis Hauksson.

Languses süüdistab Islandi peaminister Geir Haarde välismaiseid riskifonde, kes on panustanud Islandi majanduse langemisele. Riigi finantsinspektsioon on asja uurinud ja leidnud, et riskifondid on levitanud kuuldusi selleks, et turuga manipuleerida ja selle pealt teenida. Spekulatsioonide keskmes on olnud Islandi pangad ja vähe läbipaistev nn laenuderivaatide turg. Fondid on oma raha mänginud selle peale, et Islandi pankade laenukahjumid kasvavad. Pärast kriisi tekkimist mullu suvel on selliste derivaatide hinnad tõusnud kõrgustesse.

Nii langetas reitinguagentuur Moody's hiljuti Islandi reitingut ning Standard Poor's näitas näpuga riigi kõrge riskitasemega pankadele, klassifitseerides need ühele tasemele näiteks Lõuna-Aafrika ja Brasiilia pankadega.

Probleemide taga on islandi majandusteadlase Olafur Isleifssoni hinnangul pangandussektori kasv ja kalanduse osakaalu vähenemine SKPst. Kui 1980. aastal oli kalanduse osa SKPst 16%, siis 2006. aastaks oli see langenud 6%-le. Finantssektor seevastu on kasvanud 17%-lt 1998. aastal 26%-le 2007. aastal.

Islandi pankade kasv on tulnud laenurahast, mis on edasi liikunud teistesse riikidesse. Pankade agressiivne laienemine aga on Islandi keskpanga Sedlabanki valuutareservi muutnud liiga väikseks selle jaoks, et pankadega seotud riske katta.

Mais sõlmis Sedlabanki Rootsi, Norra ja Taani keskpankadega lepingu, millega Islandil on võimalik naabritelt laenata kuni 1,5 miljarit eurot. Riigi valitsus on ette valmistanud ka teisi võimalusi vajandusel reserve kasvatada, mis on turgu veidi rahustanud. "Usun, et riskifondid on end selleks korraks tagasi tõmmanud. Aga peame olema ettevaatlikud, et nad tagasi ei tuleks," ütles peaminister Haarde.

Islandil aga ei ole kõik halvas seisus. Nii näiteks naudib tervislike eluviiside kasvu maailmas ja seega paremaid majandustulemusi Katrin Petursdottiri firma Lysi, mis müüb kalamaksaõli. Muret tekitab vaid krooni ebastabiilsus.

Viimasel ajal ongi hakatud rääkima sellest, kas on mõttekas pidada maailma väikseimat oma valuutat või tasuks liituda eurotsooniga. Praegu selle kohta vastused veel puuduvad.