Eile varahommikul Marsile maandunud
uurimisaparaadi Phoenix maandumist võrdlesid NASA juhtimiskeskuses töötavad
insenerid golfilöögiga, mis saadab palli otse auku. Ainult lööja asub
Washingtonis ja auk Sydneys ning pealekauba ei püsi auk paigal.
Pisut vähem kui kaks tundi pärast maandumist läkitas Phoenix Maale esimesi ülesvõtteid oma ümbrusest, ühele neist on sattunud ka üks Phoenixi kolmest tugijalast.
Phoenixi maandumine oli viimase hetkeni üks suur küsimärk, kuid kõik läks plaanitult. Nii on fotodelt võimalik näha, et uurimisaparaati energia varustavad päikesepatareid on korralikult laiali laotatud ja töös.
See oli esimene õnnestunud maandumine üle 30 aasta, kus hoo aeglustamiseks kasutati reaktiivmootoreid. Viimati maandusid samal põhimõttel õnnestunult kaks Vikingit aastal 1976. Viimase katse tegi NASA 1999. aastal, kuid lõunapoolusel maanduma pidanud Mars Polar Lander purunes, kui oli oma mootorid enneaegselt välja lülitanud. Marsi Roverid maandusid planeedi pinnale langevarjude ja õhukottide abil.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Robotkäe abil asub Phoenix nüüd kaevama planeedi pinnast enda ümber ning kogutud jää- ja kivimiproove analüüsima. Missiooni ülim eesmärk on leida märke sellest, et Marsil võis kunagi olla või ehk on praegugi olemas elu. Teadlased usuvad, et jääst võib leida bakterispoore, mis on kuivades ja õhuvabades oludes püsinud võib olla miljoneid aastaid. Kui tingimused muutuvad, võivad bakterid taas aktiviseeruda.
Phoenixi maandumispaik on madal lausik Marsi põhjaosas. Maaga võrdlust tuues tuleks ette kujutada, et Phoenix maandus Gröönimaal.