Monetti juht: 1600 krooniga rahapesu ei tee

08. juuli 2008, 16:47

Kiirlaenuandja Monetti juht Helen Veski
sõnul ei arvesta uus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus
SMS-laenu andjate ärivaldkonna spetsiifikaga.

Rahapesu andmebüroo on teinud ettekirjutuse üheksale kiirlaenupakkujale, sh Risicum Capital Estoniale, Monettile kui ka SMS Laenule, mis on ettekirjutuse kohta kohtusse kaebuse esitanud. SMS Laenule tehtud ettekirjutus on nüüdseks juba kehtetu, sest kohustused on täidetud. Eile kohtusse jõudnud Risicum Capital Estonia kaebus on kohtus ettevalmistavas menetluses, ütles Tallinna Ringkonnakohtu ja Tallinna Halduskohtu pressiesindaja Jaanika Topkin.

Vaidlustatud ettekirjutusega pandi kiirlaenuandjatele kohustus tuvastada finantseerimisteenuse osutamisel kliendi isikusamasus ehk siis laenuandja ja –võtja peavad enne laenu väljastamist kohtuma.

Samuti märgitakse Monettile tehtud ettekirjutuses, et eelnimetatud kohustuse täitmata jätmisel tuleb finantseerimisteenuste osutamine lõpetada. Ettekirjutus sisaldab ka sunnirahahoiatust.

“Ettekirjutuse ja selle tühistamist taotleva kaebuse sisu ei saa me mõistetavalt avaldada,” kommenteeris Monetti juht.

“Rahapesu andmebüroo tõlgendab, et igal juhul tuleks esmasel kliendisuhte loomisel kliendiga näost näkku kohtuda. Meie näeme ka lihtsustatud võimalusi seaduse järgi isiku tuvastamiseks. Isikusamasuse tuvastamiseks on Monetti oma tegevuses rakendanud ülalnimetatud seadusest tulenevad asjakohased protseduurid,” täpsustas Veski.

Ettevõtja sõnul on Monetti rakendanud rahapesu seaduse kooskõlas olevad isikutuvastamise meetmeid. Milliseid ja kuidas, jättis ta kommenteerimata.

Rahapesu andmebüroo ettekirjutuses märgitakse, et kohustuse täitmata jätmisel tuleb finantseerimisteenuste osutamine lõpetada. Kas see tähendab, et Monettit ähvardab laenuandmise õiguse äravõtmine?

“Kuna oleme järginud seadusi, siis ei näe me ka ohtu Monetti edasisele tegevusele. Usume, et halduskohus teeb õiglase otsuse. Juhindume sellest ning järgime ka tulevikus seadusi ja järelvalveorganite õigustatud nõudeid. Ja mitte ainult järgime, vaid oleme pidevas koostöös vastavate ametkondadega välistamaks õigusrikkumisi selles valdkonnas,” ütles Veski.

Veski märkis, et probleemi tekkimise taga on uus rahapesu seadus ja selle sõnastus.
“Seaduse kirjutamisel ei olnud kohal kiirlaenupakkujate esindajaid ning seetõttu pole selle valdkonna puhul seadus kõige paremini sõnastatud. Seadus pole arvestanud selle äri spetsiifikat ega summade väiksust. Näiteks Monettil on kiirlaen 800 krooni või 1600 krooni. Selle rahaga eriti rahapesu ei tee. See muutuks liiga kalliks. Efektiivsem oleks teistpidi raha pesta,” arutles ta rahapesu riskide üle SMS-laenu turul.

SMS Laenu juht Aaro Sosaar rõhutas, et seadusest tulenevaid ettekirjutusi peab täitma. „Ei tea, kas rahapesu seadus on tõepoolest see õige seadus, kuhu panna sisse punktid SMS-laenu äri kohta,” jäi ta napisõnaliseks, lisades, et tema ei oska öelda, kuidas SMS-laenudega rahapesuskeemi luua.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
20. January 2009, 17:18
Otsi:

Ava täpsem otsing