- OMX Baltic0,26%317,84
- OMX Riga0,5%967,4
- OMX Tallinn0,1%2 206,45
- OMX Vilnius0,21%1 495,88
- S&P 500−0,45%7 551,81
- DOW 30−1,21%51 461,9
- Nasdaq −0,01%25 978,42
- FTSE 1000,52%10 743,83
- Nikkei 2250,33%64 136,25
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,92
- OMX Baltic0,26%317,84
- OMX Riga0,5%967,4
- OMX Tallinn0,1%2 206,45
- OMX Vilnius0,21%1 495,88
- S&P 500−0,45%7 551,81
- DOW 30−1,21%51 461,9
- Nasdaq −0,01%25 978,42
- FTSE 1000,52%10 743,83
- Nikkei 2250,33%64 136,25
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,92
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põlevkivi endiselt kaevandatuim
Eesti ligi 800 maardlat toovad
kaevandamisõiguse tasudena riigile aastas sisse 234 miljonit krooni, üle poole
sellest annab põlevkivi kaevandamine, kirjutas Marko Liibak Äripäeva lisas
Tööstus.
Kuue aasta eest loetleti Eestis 800 maardlat kogupindalaga üle 6000 ruutkilomeetri, kirjutas TTÜ mäeinstituudi emeriitprofessor Enno Reinsalu oma raamatus.
See maa-ala on ligi kaks korda suurem kui Saare- ja Hiiumaa kokku. Kuigi osa suurtest maardlatest kattub, leidub maavarasid enamal kui 10 protsendil Eesti maast, märgib ta.
Eesti tuntuim ja kasutatavaim maavara põlevkivi annab riigi elektrivarustuses energeetilise sõltumatuse. Põlevkivi kulub ka keemiatööstuses. Aastatel 2004-2005 esitati keskkonnaministeeriumile rekordarv kaevelubade taotlusi - 16. Põlevkivi kaevandamise ja kasutamise huvides ning jätkuvuse teadasaamiseks koostas keskkonnaministeerium selle kasutamise riikliku arengukava aastateks 2007-2015.
Populaarsed maavarad on ka liiv, kruus ja lubjakivi, mille kaevandamise soove on keskkonnaministeeriumi andmeil Harjumaal, eriti Tallinna lähiümbruses, aina juurde tulnud. Nende mõistlikuks kaevandamiseks on ministeeriumil kavas looduslike ehitusmaterjalide tegevuskavade väljatöötamine.
Maa-ameti andmeil on 2006. aasta lõpu seisuga keskkonnaregistri maardlate nimistus arvele võetud 789 maardlat. Kui 2006. aastal kaevandati maavarasid valdavalt varasemate aastatega sarnastes kogustes, siis hiljem on kogused kasvanud. 53 protsendiga juhib liiv, järgneb dolomiit (45%). Kruusa kaevandamine kasvas vaid 10 protsenti.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Urmas Paet: “Kurjategijad võidavad igal juhul”
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele