• OMX Baltic0,06%297,22
  • OMX Riga−1,36%903,6
  • OMX Tallinn0,03%2 036,34
  • OMX Vilnius0,27%1 217,91
  • S&P 500−0,29%6 449,8
  • DOW 300,08%44 946,12
  • Nasdaq −0,4%21 622,98
  • FTSE 100−0,42%9 138,9
  • Nikkei 2250,87%43 757,84
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,3
  • OMX Baltic0,06%297,22
  • OMX Riga−1,36%903,6
  • OMX Tallinn0,03%2 036,34
  • OMX Vilnius0,27%1 217,91
  • S&P 500−0,29%6 449,8
  • DOW 300,08%44 946,12
  • Nasdaq −0,4%21 622,98
  • FTSE 100−0,42%9 138,9
  • Nikkei 2250,87%43 757,84
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,3
  • 07.08.08, 17:24
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Väikeettevõtted kipuvad maksuametit petma

Võltsarved, must raha ja liigsuurte kulude mahaarvamine – enim petavad just nende vahenditega Rootsis maksuametit väikeettevõtted.
Di.se kirjutab, et kõige halvemad maksumaksjad riigis on väga väikesed ehk mikroettevõtted, mille aastane palgakulu on vähem kui 1 miljoni Rootsi krooni (umbes 1,65 miljonit Eesti krooni). Selliseid firmad jätavad riigile maksuameti andmetel iga aasta makse tasumata 52 miljardi Rootsi krooni pealt aastas.
Nii jääb riigil mikroettevõtetelt iga aasta saamata 62% sellest summast, mida firmad tegelikult maksma peaksid. Väikeettevõtete ja keskmise suurusega ettevõtete puhul jääb saamata vaid 10% tegelikult laekuma pidavast tulust. Suurettevõtete ja eraisikute puhul on viga veelgi väiksem.
Suurim osa maksudest eemalehoidmisest tuleb sellest, et töötajatele makstakse ümbrikupalka. Samuti kasutatakse võltsarveid. Näiteks ostetakse midagi eratarbeks, müüjal aga palutakse arvele kirjutada kaubana midagi, mis seostuks tööga, mistõttu saab summa firma kuludesse arvestada.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Rootsi maksuameti esindaja Günter Björklundi hinnangul on mikroettevõtetes petmine tavalisem seetõttu, et ettevõtte omanik ja juht on sama inimene ning „juhi rahakott on firma omale väga lähedal“. Teise põhjusena tõi Björklund välja, et tihti tegutsevad nii väikesed ettevõtted sektorites, kus peamiselt makstakse sularahas. Seetõttu on ka lihtsam mustalt palka maksta.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    0 k 30 p 2 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele