• OMX Baltic0,22%319,39
  • OMX Riga0,1%972,31
  • OMX Tallinn−0,06%2 228,28
  • OMX Vilnius0,43%1 512,81
  • S&P 500−1,09%7 659,44
  • DOW 30−0,34%52 002,41
  • Nasdaq −2,14%26 140,03
  • FTSE 1000,38%10 881,9
  • Nikkei 2251,39%65 324,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%94,58
  • OMX Baltic0,22%319,39
  • OMX Riga0,1%972,31
  • OMX Tallinn−0,06%2 228,28
  • OMX Vilnius0,43%1 512,81
  • S&P 500−1,09%7 659,44
  • DOW 30−0,34%52 002,41
  • Nasdaq −2,14%26 140,03
  • FTSE 1000,38%10 881,9
  • Nikkei 2251,39%65 324,29
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%94,58
Albert Einsteini tööde üheks suurimaks pärandiks on väide, et mitte-miski ei või liikuda valguse kiirusest kiiremini. Nüüd teostas Šveitsi füüsik Nicolas Gisin eksperimendi, mis selle kahtluse alla seab, vahendas fyysika.ee.
Gisin, kes on laiemale üldsusele ennekõike tuntud kvantkrüptograafia edendajana ning footoni teleportatsiooni eksperimentidega, pööras nüüd oma tähelepanu kvantmehhaanika seaduspärasuste kontrollile.
Kvantmehaanikas on kasutusel seotud osakeste mõiste, mis tähendab lihtsustatult et nende omavahelised olekud on alati seotud ehk ümber sõnastatult, kui muutub ühe osakese olek, muutub koheselt ka teise oma. Selle seose järgi peaks olema võimalik hetkeline signaali edastamine, kuna me võime omavahel olekuliselt seotud osakesi viia distantsiliselt kuitahes kaugele üksteisest.
Just selle seose kontrolliks tegigi Gisin järgmise eksperimendi. Ta ühendas oma Genfis asuva labori valgusoptilise kaabli abil kahe külaga, mille omavaheline kaugus oli 18 kilomeetrit.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele