Pakendikogumise reeglid muutuvad veel rangemaks

Järgmisest, 2009. aastast tõusevad hüppeliselt pakendimaterjalide taaskasutamise sihtarvud. Kui varem oli kõigi Eestisse jäänud pakendimaterjalide minimaalseks kogumise ja taaskasutamise sihtarvuks 15 protsenti, siis nüüd on see puidul 45, plastpakendil 55, metallpakendil 60 ning paber- ja klaaspakendil 70 protsenti.

See esitab suuri väljakutseid taaskasutusorganisatsioonidele, kes vastutavad pakendiettevõtjate ülesandel üleriikliku kogumissüsteemi eest. Sihtarvude ulatuses kogumata ja taaskasutamata jäetud pakendimaterjalide eest tuleb maksta riigile karistusliku iseloomuga pakendiaktsiisi 20 kuni 40 krooni kilogrammi kohta (klaasil 10 krooni).

Suuremad kogused tähendavad esiteks pakendimaterjalide suuremat taaskasutamist ja kasvavaid kulusid. Teiseks võtavad taaskasutusorganisatsioonid endale suure riski, kuna võrreldes tariifidest saadava rahaga tuleb kohustuste mittetäitmisel riigile maksta 5-21 korda suuremat aktsiisi võrreldes praeguste tariifidega.

Riskiteguriks on jäätmekäitlejatest partnerite suutlikkus tagada määrdunud materjalide ringlussevõtt. Kui ainsaks tehnoloogiaks on vanaldane frontaallaadur ja krigisev materjalipress, ei taga see sihtarvude täitmist.

Mudel, kus määrdunud materjalid lihtsalt pressitakse ja saadetakse Aasiasse, on saanud tagasilööke.

Muutub nende ettevõtjate olukord, kes on seni iseseisvalt pakendiseadust täitnud. Variante on kaks: kas proovida igasse Eestimaa nurka oma müügikoha juurde ise pakendikonteiner paigutada või anda kogumis- ja taaskasutuskohus vastavatele organisatsioonidele.

Iseseisvalt pakendijäätmete taaskasutusteenust ostvatele ettevõtjatele jääb samuti pakendiaktsiisi risk. Kuigi kogumise võib üle kanda jäätmekäitlejale, ei vastuta see taaskasutusnõude täitmise eest. Sanktsioonid on valusad: näiteks vastutab Eesti Pakendiringlus 2009. aastast kogumismahu eest, mille aktsiis ulatub ligi miljardi kroonini.