• OMX Baltic−0,2%301,67
  • OMX Riga0,05%893,8
  • OMX Tallinn−0,38%2 073,18
  • OMX Vilnius0,16%1 203
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,08%8 792,26
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,59
  • OMX Baltic−0,2%301,67
  • OMX Riga0,05%893,8
  • OMX Tallinn−0,38%2 073,18
  • OMX Vilnius0,16%1 203
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,08%8 792,26
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,59
  • 21.10.08, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Pakendikogumise reeglid muutuvad veel rangemaks

Järgmisest, 2009. aastast tõusevad hüppeliselt pakendimaterjalide taaskasutamise sihtarvud. Kui varem oli kõigi Eestisse jäänud pakendimaterjalide minimaalseks kogumise ja taaskasutamise sihtarvuks 15 protsenti, siis nüüd on see puidul 45, plastpakendil 55, metallpakendil 60 ning paber- ja klaaspakendil 70 protsenti.
See esitab suuri väljakutseid taaskasutusorganisatsioonidele, kes vastutavad pakendiettevõtjate ülesandel üleriikliku kogumissüsteemi eest. Sihtarvude ulatuses kogumata ja taaskasutamata jäetud pakendimaterjalide eest tuleb maksta riigile karistusliku iseloomuga pakendiaktsiisi 20 kuni 40 krooni kilogrammi kohta (klaasil 10 krooni).
Suuremad kogused tähendavad esiteks pakendimaterjalide suuremat taaskasutamist ja kasvavaid kulusid. Teiseks võtavad taaskasutusorganisatsioonid endale suure riski, kuna võrreldes tariifidest saadava rahaga tuleb kohustuste mittetäitmisel riigile maksta 5-21 korda suuremat aktsiisi võrreldes praeguste tariifidega.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Riskiteguriks on jäätmekäitlejatest partnerite suutlikkus tagada määrdunud materjalide ringlussevõtt. Kui ainsaks tehnoloogiaks on vanaldane frontaallaadur ja krigisev materjalipress, ei taga see sihtarvude täitmist.
Mudel, kus määrdunud materjalid lihtsalt pressitakse ja saadetakse Aasiasse, on saanud tagasilööke.
Muutub nende ettevõtjate olukord, kes on seni iseseisvalt pakendiseadust täitnud. Variante on kaks: kas proovida igasse Eestimaa nurka oma müügikoha juurde ise pakendikonteiner paigutada või anda kogumis- ja taaskasutuskohus vastavatele organisatsioonidele.
Iseseisvalt pakendijäätmete taaskasutusteenust ostvatele ettevõtjatele jääb samuti pakendiaktsiisi risk. Kuigi kogumise võib üle kanda jäätmekäitlejale, ei vastuta see taaskasutusnõude täitmise eest. Sanktsioonid on valusad: näiteks vastutab Eesti Pakendiringlus 2009. aastast kogumismahu eest, mille aktsiis ulatub ligi miljardi kroonini.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 22 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele