Eesti Pangas mustad meeleolud

Varasemalt oodati korrektsiooni eelkõige kinnisvarasektoriga seonduvalt, kuivõrd just see sektor ilmutas kõige selgemaid ülekuumenemise märke. Praegu kinnisvaraturul toimuv näitab, et muutused on käimas, kuid nende kiirus on olnud oodatust pigem aeglasem kui kiirem. Kevadel prognoositust on rohkem vähenenud eelkõige eratarbimine ning seda vaatamata sissetulekute kiirele kasvule. Tuleb tõdeda, et Eesti inimesed on muutunud oludele väga kiiresti reageerinud ning oma tarbimist puudutavat käitumist muutnud, mis paratamatult on toonud kaasa ka väiksema majanduskasvu. Käitumise muutust on põhjustanud mitmed tegurid: hüppeliselt tõusnud inflatsioon, suurenenud üldine ebakindlus, kallinenud intressimäärad ning vähenenud laenamine. Sellele on kaasa aidanud ka välised arengutegurid, mis on muutunud viimase poolteise aasta jooksul Eesti tuleviku jaoks järjest ebasoodsamaks. Peamiste eksporditurgude nõudluse kasv on vähenenud, toormed kallinenud ja finantskriis tõstnud maailma rahaturul intressimäärasid.

Vaatamata väliskeskkonna halvenemisele ei ole meie eksportijatel seni väga suuri raskusi olnud. Pigem vastupidi, sisemaisele turule orienteeritud ettevõtjatega võrreldes läheb neil hästi. Seega on suhteliselt tugeva ekspordi ja vähenenud sisenõudluse tõttu oluliselt vähenenud välisrahastamise vajadus ning seeläbi vähenenud ka majanduse haavatavus.

Maailmamajanduses on aga kätte jõudnud rasked ja väga segased ajad. Palju on spekuleeritud selle üle, kuidas viimase kuu jooksul lahvatanud finantskriis ning selle järelmid võivad mõjutada maailma majandust, kuid need lähtuvad paljuski emotsioonidest ja kõhutundeanalüüsist. Realistlike hinnanguid ei saa anda enne, kui olukord on maha rahunenud ja on selge, millises keskkonnas majandusagendid edaspidi toimetavad. Eesti Pank on lähtunud oma prognoosi põhistsenaariumis eeldusest, et finantskriisi mõju jääb lühiajaliseks, kuid sellegipoolest ei ole oodata välisnõudluselt olulist tuge meie majanduskasvule. Samas valitseb üsna suur oht, et välisnõudlus võib samuti kahanema hakata.

Eesti Panga sügisprognoosi kohaselt on oodata sisemajanduse kogutoodangu vähenemist ka 2009. aastal. Kasvu taastumist ootame alles ülejärgmisel aastal. Kasvu taastumise eelduseks on ebakõlade kadumine majandusest. Eelkõige peab majanduses toimuma ümberstruktureerimine ning tootlikkus ja palgad peavad tasakaalustuma. Seetõttu on oodata kinnisvaraarendusega seonduvate investeeringute mahu vähenemist. Eratarbimise kasvu taastumist on aga oodata alles 2010. aastal kui paraneb leibkondade kindlustunne, kuivõrd 2009. aastal tuleb arvestada aeglustuva palgakasvu ja suureneva töötusega.

Koos palkade kasvutempo aeglustumise ja väliste hinnasurvete taandumisega on oodata inflatsiooni kiiret aeglustumist. Paradoksaalselt on koos majandustsükli langusfaasiga suurenenud tõenäosus, et Eesti täidab eurole üleminekuks vajaliku Maastrichti inflatsioonikriteeriumi 2010. aasta jooksul. Kuigi niivõrd kaugeid prognoose ümbritseb palju ebamäärasust, tuleks siiski soodsaid olusid võimalusel ära kasutada. Kindlasti on selles suur roll ka riigil. Eesti Panga hinnangul on riigi koondeelarve defitsiidis nii sellel kui ka järgmisel aastal, mil puudujääk ulatub -2,5 protsendini. Praeguses majandusolukorras on eelarve puudujääk põhimõtteliselt aktsepteeritav, kui see on ajutine ja mõõdukas ega ohusta Eesti majanduse usaldusväärsust ja euro võimalikult kiiret kasutuselevõttu. Arvestades maailmamajanduses valitsevat suurt ebamäärasust, siis eksisteerib üsna suur oht, et eelarvedefitsiit võib kujuneda suuremaks kui 3 protsenti. Valitsus peab sellisel juhul olema valmis reageerima kiiresti ja astuma samme eelarve tasakaalu parandamiseks.