Maalt vaadates on kõige heledamateks
taevakehadeks mõistagi Päike ja Kuu. Aga kui jätame need kõrvale, siis säravad
tähistaevas kõige kirkamalt planeedid Veenus ja Jupiter ning täht Siirius.
Siiriust võib talvel ka Eestis madalal lõunataevas imetleda.
Heledaimaks inimtekkeliseks objektiks on aga paljude riikide kosmoseagentuuride koostööna ehitatav Rahvusvaheline kosmosejaam (ISS). Tema heledus on just viimasel ajal oluliselt suurenenud, sest hiljuti lisati talle hiiglaslikud peeglitena käituvad päikesepaneelid.
ISSi heledus ületab Siiriuse heleduse neljakordselt. Tekib küsimus, et kui ISS on nii hele, siis miks me teda veel näinud ei ole. Iseenesest polegi siin midagi keerulist, kui teada, kuhu vaadata. ISS liigub kärmelt (29 000 km/h ehk 90 minutiga tiir ümber Maa) ning ei näita meile ennast seetõttu just kuigi pikalt., mis annab teada, millal ja kuhu vaadata – sisestada tuleb vaid enda asukoht. Kahjuks lähipäevadel meil lootust pole, sest satelliit jääb Eestist vaadates horisondist madalamale. Küll aga on võimalik läbi sama rakenduse hankida infot teiste satelliitide kohta, mis pole küll nii heledad, kuid millest paljud on siiski terava silma ja kannatliku meelega inimestele leitavad.
Nüüd on NASA loonud veebipõhise
rakenduse
ISSile plaanitakse veelgi päikesepaneele lisada, mistõttu muutub kosmosejaam aina heledamaks hakates selles osas peagi ka Veenusega võistlema.