Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Nädal Kertu Ruusi pilgu läbi

    Reformierakond tuli välja seitsmepunktilise tegevuskavaga Eesti muutmiseks ettevõtluskeskuseks. Seal oli palju toredaid mõtted stiilis "laiendada", "viia viivitamatult ellu", "astuda vastu", "seada prioriteediks".
    Oleks missikandidaadid ritta seatud ja küsitud näitsikuilt, mis saab iluduskuningannana nende missiooniks, poleks vastused eriti erinenud. "Teeksin, et maailmas oleks rahu." "Et inimesed oleksid teineteise vastu paremad."
    Suvel publitseeritud keskerakondlaste Edgar Savisaare ja Jaan Õmbluse mõtetes oli vähemalt särtsu ja originaalsust - riiklikud piirhinnad toiduainetele, munitsipaalpoed, palgatõusu võrdsustamine inflatsiooniga.
    Ja muidugi, nemad on ju opositsioonis ja seal tulebki suuga suur linn teha, sest käega pole nii palju jagada. Aga Reformierakond on olnud alates 1999. aastast kogu aeg valitsuses.
    Nüüd siis tuleb pool iseseisvusaega võimul olnud partei välja Eesti päästmise ideedega, teades väga hästi, et lähemal paaril aastal ei saa "laiendada" eriti midagi peale koondatud ametnike ridade, kuigi viimastel aastatel oleks saanud "ellu viia" küll. Humoristid, ausõna.
    Ettevõtjad ilmselt loevad neid seitset käsku ja kihistavad ka kibedalt. Eks ole ju nende ja riigivalitsejate vahele tekkinud haigutav lõhe. Otsi lolli, kes sellest veel üle hüppaks: parem põrnitseda teine teisel kaldal, vahelduseks meediat süüdistades.
    Mitmeid suurettevõtjaid esindanud PR-nõustaja Meelis Kubits võttis eelmises Eesti Ekspressis ettevõtjate pahameele kokku, kirjutades, et ettevõtjad on väsinud ja pettunud. "Kas otsustajad on päriselt mõistnud, et sajast tippettevõtjast laias laastus pooled ei ela enam füüsiliselt või mentaalselt Eestis? Mõned neist ei maksa siin enam makse, nad ei tarbi, enamik ei investeeri ega loo uusi töökohti." Nii küsis Kubits.
    Ühest ei saa ma siiski aru. Üks ettevõtjate suuremaid etteheiteid on see, et riik takistab häid suhteid Venemaaga. Ärisuhetes ei tule kasuks "Venemaa ärritamine" ja "sõjaolukorda meenutav retoorika", kui Kubitsa sõnu kasutada.
    Aga, millegipärast ei ole ma tähele pannud, et ettevõtjad elaksid "füüsiliselt või mentaalselt" Venemaal, kui paar juhti välja arvata. Kapital põgeneb Venemaalt. Vene rikkad ise tõmbavad oma raha seda majandust umbusaldades välja.
    Ilmselt palub Venemaa ise varsti, et välismaalased (võib-olla kunagi isegi eestlased) taas nende riigis asju ajaksid, sest muidu panevad kohalikud bürokraadid kogu kremplile käpa peale.
    Meie suurimaks probleemiks pole mitte majanduslangus, vaid üldine moraalitus.
    Mõtlemine on selline, et pigistame silmad kinni ja ütleme, mkmmm, mina kalamaksaõli ei söö. Ettevõtjad on pettunud. Valitsus kuulutab: "Jah, me suudame!" (sorry, Obama)
    Töötajad annavad oma panuse: kes laimab kulusid kärpivat tööandjat, kes varastab leivaisa tagant viinereid, kes on valmis oma meeskonna reetma, et kihlveokontoris võita. Ja siis ütleb Ansip pressikonverentsil, et kui riigikogulaste palk palju langeb, siis võivad saadikud töölt lahkuda - nagu oleks ta valitud parlamendiliikmete ametiühingu juhiks, mitte peaministriks.
    Näh nüüd, tahtsin nalja teha, aga läksin ise ka kurjaks.
  • Hetkel kuum
Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
USA aktsiaindeksid jätkasid tippudest allalaskumist
USA peamised aktsiaindeksid kaotasid esmaspäeval eelmise nädala tipptasemetega võrreldes märkimisväärselt väärtust.
USA peamised aktsiaindeksid kaotasid esmaspäeval eelmise nädala tipptasemetega võrreldes märkimisväärselt väärtust.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht „Kuumal toolil“: kes loodavad kiiret taastumist, peavad pettuma
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Ehitus- ja kinnisvarasektoris on seis kehv ja pankrottide kasv on paratamatu, kuid arvestades pingelist julgeolekuolukorda ja madalat kindlustunnet, pole kiiret taastumist oodata, rääkis Merko Ehituse endine juht Andres Trink.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Leedust paistab Eesti laenuvõtjale rõõmusõnum
Euroopa Keskpank võib tänavu langetada intressimäärasid rohkem kui kolm korda, kirjutab Reuters.
Euroopa Keskpank võib tänavu langetada intressimäärasid rohkem kui kolm korda, kirjutab Reuters.
Isamaa saadab abilinnapeaks vastuolulise eksministri
Tallinna uues võimuliidus saab erakond Isamaa kaks abilinnapea kohta. Ühe neist täidab endine minister.
Tallinna uues võimuliidus saab erakond Isamaa kaks abilinnapea kohta. Ühe neist täidab endine minister.