Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas börsilangusel on lõpp?
Kui OMXT oli langenud 50%, arvasin, et on saabunud hea aeg investeerimiseks. Selgus aga, et indeks sai langeda veel poole võrra. Langus on olnud ebatavaline.
Aktsia väärtust võib alati defineerida kui ettevõtte tulevaste tulude praegust väärtust, mis põhimõtteliselt tähendab dividendimaksete nüüdisväärtust.Kui aktsia kukub kolmveerandi võrra, on turu väljavaated dividendide suhtes samavõrra vähenenud.
Turud maailmas on tohutult kukkunud. Tallinna börs on lisaks üldisele usaldus- ja krediidikriisile kannatanud ka repatriatsiooni tõttu - suurte osalustega välisfondid ja investorasutused on müünud, kõhna rahakotiga kohalikud investorid on ostnud ja hinnad on langenud äkildasa. Siiski on julgustav lugeda, et eelmisel nädalal investeeris Briti riskimaandusfond Tallinna Vee aktsiasse.
Repatriatsioon on sagedasti kahetine. Investor ei otsusta ümberhindamise kasuks, vaid kahe võimaluse vahel - investeerida või mitte. Varem tahtsid rahvusvahelised investorid investeerida Balti riikide turgudele, kuid nüüd tegid kannapöörde ja tahtsid lahkuda.
Otsuse langetamisel, investeerida või mitte, mängib olulist osa ka meedia, kus asjad on kas head või halvad. Ühest-samast kirjutamine võib tekitada tüdimust meedia vastu. Iga investor peaks aga analüüsima, mil meedia meeleolu muutub.
Sellise kahetise mõtlemise tõttu reageerivad turud üle, hüpates kord üles ja kukkudes alla. Kindlasti vaatavad investorid hinnataset, kuid arvestavad ka hinnamuutuste suunda. Too moment nihutab hinnad pikajalisest tasakaalust kõrvale, kuni ühel heal päeval on hinnatase piisavalt äärmuslik, pööramaks suuna vastupidiseks.
Oleme näinud iga masti müümist. Arvan, et praegu on hinnatase piisavalt madal, et negatiivne moment võiks muutuda. Seetõttu ennustaksin ikkagi peatset elavnemist turul.