Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Liiga optimistlikud prognoosid

    Loodetavasti mõtleb iga omavalitsusjuht praegu kainelt ja rahulikult sellele, millised on võimalused eelarve koostamiseks, ja seavad sihte sellest lähtuvalt. 2009. aasta eelarve koostamine nõuab suurt professionaalsust. Omavalitsused saavad paljus olla eeskujuks, meid jälgib ka riik - kuidas me asju lahendame.
    Edu ja stabiilsuse võti on üksikisiku tulumaksu, suurima tuluallika laekumise õige prognoosimine. Selle eeldus on tegelike laekumiste pidev analüüs, et varakult tabada negatiivseid trende. Nii oma kui ka teiste valdade lõikes.
    Viimsi 2009. aasta tulude plaani koostamisel lähtusime sellest, et tänavu laekumised ei kasva, vaatamata väga heale laekumise tempole mullusega võrreldes. Esimesed languse märgid ilmnesid septembris, arvestasime, et see hakkab mõju avaldama pooleaastase nihkega.
    Rahandusministeerium pakub, et tulumaksu laekumine omavalitsustes suureneb tuleval aastal tänavusega võrreldes ligi 7 protsenti. Tänavune oletatav laekumine on 11,3 ja tuleval 12,1 miljardit. Eesti Pank prognoosib brutopalga kasvuks 5 protsenti, maksumaksjate arv väheneb ja töötus kasvab 7 protsendini. Kus on siin loogika? Tundub, et kõrbemisele on määratud ka keskpanga prognoosid, töötuse protsent on juba tõusnud 6,2ni.
    Omavalitsused koostavad praegu täie auruga oma eelarveid. Tulumaksu laekumise prognoosid jäetakse konservatiivselt vahemikku 0 kuni +5. Parim prognoosimise baas on 2007. aasta. Piltlikult tuleks 2008 unustada! Kui head laekumised tänavu ka poleks, tuleval aastal seda taset ei ületa. Tulude plaanis oleme teinud viimase kuuga 30miljonilise kärpe, samas mahus vähendame kulusid.
    Igal juhul ei käivita me investeeringuid enne, kui on olemas vajalik kindlus. Selleks koostame kuude lõikes kuluvajaduste prognoosid ja määrame investeeringu võimaliku teostumise ja tasumise aja. Kuigi oleme olnud konservatiivsed, on korrektuurid siiski vajalikud.
    Vähendame nii tegevuskulusid kui ka investeeringuid, mida me ka algselt ei suurendanud. Palgatõus saab toimuda üksnes omavahendite arvelt. Jäävad prioriteetsed projektid. Lasterikka vallana läheb meil üle poole kulutustest haridusele. Kellelegi ei tule mõttesse hoida kokku uue koolihoone arvelt - sinna tuleb ülivajalik algkool ja 120 kohaga lasteaed. Raskem on hoida dotatsioonid, toetused ja kompensatsioonid senises mahus, kindlasti tuleb üle vaadata kogu sotsiaalplokk.
    Maamaksu me tõsta ega uusi kohalikke makse kehtestada ei kavatse. Korrektuurid oleme teinud ka viie aasta eelarveprognoosis, tuluprognooside dünaamika kujuneb senisest tagasihoidlikumaks. Kurtmiseks pole põhjust, on ju sellises seisus kõik omavalitsused.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Ka ettevõtted vajavad elektrihinna käest päästmist
4000eurose elektrihinna välguvalguses paistab üpris vältimatu, et ka äritarbijatele tuleb rängad summad moel või teisel kompenseerida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
4000eurose elektrihinna välguvalguses paistab üpris vältimatu, et ka äritarbijatele tuleb rängad summad moel või teisel kompenseerida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturg lõpetas päeva plusspoolel
USA aktsiaturg lõpetas neljapäevase kauplemispäeva plussis, olles päeva alguses ka miinuspoolel kaubelnud.
USA aktsiaturg lõpetas neljapäevase kauplemispäeva plussis, olles päeva alguses ka miinuspoolel kaubelnud.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Valitsus tahab inimeste telefonidesse asukohapõhiselt ohusõnumeid saata
Valitsus kiitis täna heaks elektroonilise side seaduse (ESS) muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on luua õiguslikud eeldused ohualapõhise kiire ohuteavituse süsteemi (AKOS) kasutuselevõtuks. Ohuteavituse süsteem valmib hiljemalt 2023. aasta veebruaris.
Valitsus kiitis täna heaks elektroonilise side seaduse (ESS) muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on luua õiguslikud eeldused ohualapõhise kiire ohuteavituse süsteemi (AKOS) kasutuselevõtuks. Ohuteavituse süsteem valmib hiljemalt 2023. aasta veebruaris.
Selgus käes: elektri hinnaralli tekitas naeruväärselt väike puudujäänud kogus elektrit Leedukate pakkumine polnud börsile aktsepteeritav
Baltikumis jäi puudu kõigest 2,14 megavatt-tundi elektrit, et 4000eurone elektri tunnihind ära hoida. Leedu energiafirma Ignitis tegi tiputundideks küll pakkumised, kuid need turule ei sobinud.
Baltikumis jäi puudu kõigest 2,14 megavatt-tundi elektrit, et 4000eurone elektri tunnihind ära hoida. Leedu energiafirma Ignitis tegi tiputundideks küll pakkumised, kuid need turule ei sobinud.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.