Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Liiga optimistlikud prognoosid

    Loodetavasti mõtleb iga omavalitsusjuht praegu kainelt ja rahulikult sellele, millised on võimalused eelarve koostamiseks, ja seavad sihte sellest lähtuvalt. 2009. aasta eelarve koostamine nõuab suurt professionaalsust. Omavalitsused saavad paljus olla eeskujuks, meid jälgib ka riik - kuidas me asju lahendame.
    Edu ja stabiilsuse võti on üksikisiku tulumaksu, suurima tuluallika laekumise õige prognoosimine. Selle eeldus on tegelike laekumiste pidev analüüs, et varakult tabada negatiivseid trende. Nii oma kui ka teiste valdade lõikes.
    Viimsi 2009. aasta tulude plaani koostamisel lähtusime sellest, et tänavu laekumised ei kasva, vaatamata väga heale laekumise tempole mullusega võrreldes. Esimesed languse märgid ilmnesid septembris, arvestasime, et see hakkab mõju avaldama pooleaastase nihkega.
    Rahandusministeerium pakub, et tulumaksu laekumine omavalitsustes suureneb tuleval aastal tänavusega võrreldes ligi 7 protsenti. Tänavune oletatav laekumine on 11,3 ja tuleval 12,1 miljardit. Eesti Pank prognoosib brutopalga kasvuks 5 protsenti, maksumaksjate arv väheneb ja töötus kasvab 7 protsendini. Kus on siin loogika? Tundub, et kõrbemisele on määratud ka keskpanga prognoosid, töötuse protsent on juba tõusnud 6,2ni.
    Omavalitsused koostavad praegu täie auruga oma eelarveid. Tulumaksu laekumise prognoosid jäetakse konservatiivselt vahemikku 0 kuni +5. Parim prognoosimise baas on 2007. aasta. Piltlikult tuleks 2008 unustada! Kui head laekumised tänavu ka poleks, tuleval aastal seda taset ei ületa. Tulude plaanis oleme teinud viimase kuuga 30miljonilise kärpe, samas mahus vähendame kulusid.
    Igal juhul ei käivita me investeeringuid enne, kui on olemas vajalik kindlus. Selleks koostame kuude lõikes kuluvajaduste prognoosid ja määrame investeeringu võimaliku teostumise ja tasumise aja. Kuigi oleme olnud konservatiivsed, on korrektuurid siiski vajalikud.
    Vähendame nii tegevuskulusid kui ka investeeringuid, mida me ka algselt ei suurendanud. Palgatõus saab toimuda üksnes omavahendite arvelt. Jäävad prioriteetsed projektid. Lasterikka vallana läheb meil üle poole kulutustest haridusele. Kellelegi ei tule mõttesse hoida kokku uue koolihoone arvelt - sinna tuleb ülivajalik algkool ja 120 kohaga lasteaed. Raskem on hoida dotatsioonid, toetused ja kompensatsioonid senises mahus, kindlasti tuleb üle vaadata kogu sotsiaalplokk.
    Maamaksu me tõsta ega uusi kohalikke makse kehtestada ei kavatse. Korrektuurid oleme teinud ka viie aasta eelarveprognoosis, tuluprognooside dünaamika kujuneb senisest tagasihoidlikumaks. Kurtmiseks pole põhjust, on ju sellises seisus kõik omavalitsused.
  • Hetkel kuum
Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Värske tuul Tallinna börsil: Liven läheb raha küsima võlakirjadega
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Advokaadibüroo Lextal muudab nime
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Alates 16. aprillist on advokaadibüroo Lextal uus nimi Widen, koondades ühise nime alla kolm bürood.
Taavi Kotka: IT-ettevõtted on muutunud ahneks
Avalikus sektoris jäävad infosüsteemid hoole ja arenduseta paljuski seetõttu, et teenusepakkujad on paisanud oma hinnad lakke, rääkis IT-ettevõtja ja endine majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.
Avalikus sektoris jäävad infosüsteemid hoole ja arenduseta paljuski seetõttu, et teenusepakkujad on paisanud oma hinnad lakke, rääkis IT-ettevõtja ja endine majandusministeeriumi asekantsler Taavi Kotka.