Haldo Oravas • 26. november 2008 • 2 min
Jaga lugu:

Liiga optimistlikud prognoosid

Loodetavasti mõtleb iga omavalitsusjuht praegu kainelt ja rahulikult sellele, millised on võimalused eelarve koostamiseks, ja seavad sihte sellest lähtuvalt. 2009. aasta eelarve koostamine nõuab suurt professionaalsust. Omavalitsused saavad paljus olla eeskujuks, meid jälgib ka riik - kuidas me asju lahendame.

Edu ja stabiilsuse võti on üksikisiku tulumaksu, suurima tuluallika laekumise õige prognoosimine. Selle eeldus on tegelike laekumiste pidev analüüs, et varakult tabada negatiivseid trende. Nii oma kui ka teiste valdade lõikes.

Viimsi 2009. aasta tulude plaani koostamisel lähtusime sellest, et tänavu laekumised ei kasva, vaatamata väga heale laekumise tempole mullusega võrreldes. Esimesed languse märgid ilmnesid septembris, arvestasime, et see hakkab mõju avaldama pooleaastase nihkega.

Rahandusministeerium pakub, et tulumaksu laekumine omavalitsustes suureneb tuleval aastal tänavusega võrreldes ligi 7 protsenti. Tänavune oletatav laekumine on 11,3 ja tuleval 12,1 miljardit. Eesti Pank prognoosib brutopalga kasvuks 5 protsenti, maksumaksjate arv väheneb ja töötus kasvab 7 protsendini. Kus on siin loogika? Tundub, et kõrbemisele on määratud ka keskpanga prognoosid, töötuse protsent on juba tõusnud 6,2ni.

Omavalitsused koostavad praegu täie auruga oma eelarveid. Tulumaksu laekumise prognoosid jäetakse konservatiivselt vahemikku 0 kuni +5. Parim prognoosimise baas on 2007. aasta. Piltlikult tuleks 2008 unustada! Kui head laekumised tänavu ka poleks, tuleval aastal seda taset ei ületa. Tulude plaanis oleme teinud viimase kuuga 30miljonilise kärpe, samas mahus vähendame kulusid.

Igal juhul ei käivita me investeeringuid enne, kui on olemas vajalik kindlus. Selleks koostame kuude lõikes kuluvajaduste prognoosid ja määrame investeeringu võimaliku teostumise ja tasumise aja. Kuigi oleme olnud konservatiivsed, on korrektuurid siiski vajalikud.

Vähendame nii tegevuskulusid kui ka investeeringuid, mida me ka algselt ei suurendanud. Palgatõus saab toimuda üksnes omavahendite arvelt. Jäävad prioriteetsed projektid. Lasterikka vallana läheb meil üle poole kulutustest haridusele. Kellelegi ei tule mõttesse hoida kokku uue koolihoone arvelt - sinna tuleb ülivajalik algkool ja 120 kohaga lasteaed. Raskem on hoida dotatsioonid, toetused ja kompensatsioonid senises mahus, kindlasti tuleb üle vaadata kogu sotsiaalplokk.

Maamaksu me tõsta ega uusi kohalikke makse kehtestada ei kavatse. Korrektuurid oleme teinud ka viie aasta eelarveprognoosis, tuluprognooside dünaamika kujuneb senisest tagasihoidlikumaks. Kurtmiseks pole põhjust, on ju sellises seisus kõik omavalitsused.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt