Autosid liisitakse kuni poole vähem kui eelmisel aastal

SEB Liisingu juhi Indrek Julge sõnul on selle aasta teisel poolel eelmise aasta sama ajaga võrreldes uute liisingute arv kahanenud sõltuvalt kuust 30-50 protsenti. "Nõudluse vähenemine tuleneb nii klientide kindlustunde vähenemisest, mistõttu ei soovita võtta uusi kohustusi, kui ka sellest, et klientide finantsvõimekus on nõrgenenud ja neil ei ole võimalik uusi kohustusi võtta," põhjendas ta.

Julge sõnul eelistavad liisijad mõistliku hinnaga pereautosid. SEB liisinguintress on üldjuhul 5,5-7,5 protsenti.

Swedbanki liisingu divisjoni direktor Gunnar Toomemets põhjendas liisingute arvu vähenemist osalt automüügi kahanemisega. "Peab tõdema, et positiivsete liisinguotsuste arv on samuti vähenenud ja seda põhjusel, et taotlejate kvaliteet on muutunud," tõi ta ka teise põhjuse.

Swedbanki portfellis on praegu 75 000 sõiduautode ja väikekaubikute liisingulepingut. Kauem kui 60 päeva on Swedbankile liisingumakseid võlgu alla 1 protsendi klientidest. "Juriidiliselt on liisingufirmal õigus sõiduk ära võtta pärast kaht nädalat, kuid sellist praktikat kasutame väga harva," märkis Toomemets.

Võlglastelt äravõetavate sõidukite arv pole tema sõnul tänavu oluliselt suurenenud. "Oleme oma riske hinnanud siiani õigesti ja sellest tulenevalt pole ka varade realiseerimises suurt hüpet olnud," lausus ta.

Sampo Panga ettevõtete panganduse direktor Indrek Puskar möönis samuti, et liisingutaotluste arv on võrreldes eelnevate perioodidega märgatavalt vähenenud.

Seda, kui palju pangal on kehtivaid liisingulepinguid ja kui suur protsent liisijatest makseid võlgu on jäänud, ei soovinud Puskar öelda.

Nordea Finance Eesti juhi Silver Kuusi sõnul on nende vahendusel liisitud ligi 10 000 sõidukit, makseid on võlgu jäänud umbes 1 protsent liisinguvõtjaist. Võlglastelt on tema sõnul viimase poole aasta jooksul käest ära võetud ligi 75 autot.

"Keskmiselt rahuldatakse praegu 6-7 autoliisingutaotlust kümnest, peamiseks probleemiks on klientide halvenenud maksevõime ja ebapiisavad vahendid omafinantseeringuks. Kasvanud on oluliselt ka pettusekatsete hulk," märkis Kuus.

Kuusi sõnul esitatakse Eestis endiselt ligi 3000-3300 autoliisingutaotlust kuus. Neist kiidetakse heaks umbes 2500 ehk tehinguni jõuab 110-120 autoliisingut päevas. Samas on oluliselt kasvanud olemasolevate autoliisingulepingute pikendamise taotluste arv.

Autode liisingfinantseerimise tingimusi on viimase 2-3 kuu jooksul muudetud konservatiivsemaks nii Nordea Liisingus kui ka liisinguturul tervikuna, ütles Kuus. "Muudatuste põhjusteks on eraisikute ja ettevõtete langenud maksevõime, autode väärtuste oluline langus kasutatud autode turul ja suurenenud pettusekatsete arv," selgitas ta.

Amserv Auto müügi- ja turundusdirektori Margus Nõmmiku sõnul kaldub klientide eelistus väiksemate autode poole. Üheks põhjuseks on tema sõnul see, et inimesed kaaluvad hoolikamalt, milline auto neile sobib. Aga olulist mõju omab ka esimese sissemaksena nõutava summa suurus.

Eesti liisingufirmade bilansis olev ebatõenäoliselt laekuvate nõuete maht on aastaga kasvanud 133,6 miljoni krooni võrra.

Liisingufirmade varade maht ulatus oktoobri lõpu seisuga 43,9 miljardi kroonini, selgub Eesti Panga koondstatistikast. Möödunud aasta oktoobri lõpus oli varasid 41,4 miljardi krooni väärtuses. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete osakaal on aastaga kasvanud 0,7 protsendilt 1 protsendile, 287,2 miljonilt kroonilt 420,8 miljonile kroonile.

Aasta jooksul on sõiduautode liisingulepingute sõlmimise osakaal kõigi uute liisingulepingute lõikes vähenenud 43,8 protsendi pealt 41,8 protsendile. Rahalises väärtuses on kukkumine olnud tunduvalt drastilisem. Kui mullu oktoobris ulatus sõlmitud liisingulepingute maht 745,5 miljoni kroonini, siis tänavu oktoobris vaid 436,2 miljoni kroonini.

Üldse vähenes uute liisingulepingute maht peaaegu kaks korda. Mullu oktoobris oli uute lepingute rahaline maht 1,7 miljardit krooni, tänavu oktoobris vaid pisut üle 1 miljardi krooni.