Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Autosid liisitakse kuni poole vähem kui eelmisel aastal

    SEB Liisingu juhi Indrek Julge sõnul on selle aasta teisel poolel eelmise aasta sama ajaga võrreldes uute liisingute arv kahanenud sõltuvalt kuust 30-50 protsenti. "Nõudluse vähenemine tuleneb nii klientide kindlustunde vähenemisest, mistõttu ei soovita võtta uusi kohustusi, kui ka sellest, et klientide finantsvõimekus on nõrgenenud ja neil ei ole võimalik uusi kohustusi võtta," põhjendas ta.
    Julge sõnul eelistavad liisijad mõistliku hinnaga pereautosid. SEB liisinguintress on üldjuhul 5,5-7,5 protsenti.
    Swedbanki liisingu divisjoni direktor Gunnar Toomemets põhjendas liisingute arvu vähenemist osalt automüügi kahanemisega. "Peab tõdema, et positiivsete liisinguotsuste arv on samuti vähenenud ja seda põhjusel, et taotlejate kvaliteet on muutunud," tõi ta ka teise põhjuse.
    Swedbanki portfellis on praegu 75 000 sõiduautode ja väikekaubikute liisingulepingut. Kauem kui 60 päeva on Swedbankile liisingumakseid võlgu alla 1 protsendi klientidest. "Juriidiliselt on liisingufirmal õigus sõiduk ära võtta pärast kaht nädalat, kuid sellist praktikat kasutame väga harva," märkis Toomemets.
    Võlglastelt äravõetavate sõidukite arv pole tema sõnul tänavu oluliselt suurenenud. "Oleme oma riske hinnanud siiani õigesti ja sellest tulenevalt pole ka varade realiseerimises suurt hüpet olnud," lausus ta.
    Sampo Panga ettevõtete panganduse direktor Indrek Puskar möönis samuti, et liisingutaotluste arv on võrreldes eelnevate perioodidega märgatavalt vähenenud.
    Seda, kui palju pangal on kehtivaid liisingulepinguid ja kui suur protsent liisijatest makseid võlgu on jäänud, ei soovinud Puskar öelda.
    Nordea Finance Eesti juhi Silver Kuusi sõnul on nende vahendusel liisitud ligi 10 000 sõidukit, makseid on võlgu jäänud umbes 1 protsent liisinguvõtjaist. Võlglastelt on tema sõnul viimase poole aasta jooksul käest ära võetud ligi 75 autot.
    "Keskmiselt rahuldatakse praegu 6-7 autoliisingutaotlust kümnest, peamiseks probleemiks on klientide halvenenud maksevõime ja ebapiisavad vahendid omafinantseeringuks. Kasvanud on oluliselt ka pettusekatsete hulk," märkis Kuus.
    Kuusi sõnul esitatakse Eestis endiselt ligi 3000-3300 autoliisingutaotlust kuus. Neist kiidetakse heaks umbes 2500 ehk tehinguni jõuab 110-120 autoliisingut päevas. Samas on oluliselt kasvanud olemasolevate autoliisingulepingute pikendamise taotluste arv.
    Autode liisingfinantseerimise tingimusi on viimase 2-3 kuu jooksul muudetud konservatiivsemaks nii Nordea Liisingus kui ka liisinguturul tervikuna, ütles Kuus. "Muudatuste põhjusteks on eraisikute ja ettevõtete langenud maksevõime, autode väärtuste oluline langus kasutatud autode turul ja suurenenud pettusekatsete arv," selgitas ta.
    Amserv Auto müügi- ja turundusdirektori Margus Nõmmiku sõnul kaldub klientide eelistus väiksemate autode poole. Üheks põhjuseks on tema sõnul see, et inimesed kaaluvad hoolikamalt, milline auto neile sobib. Aga olulist mõju omab ka esimese sissemaksena nõutava summa suurus.
    Eesti liisingufirmade bilansis olev ebatõenäoliselt laekuvate nõuete maht on aastaga kasvanud 133,6 miljoni krooni võrra.
    Liisingufirmade varade maht ulatus oktoobri lõpu seisuga 43,9 miljardi kroonini, selgub Eesti Panga koondstatistikast. Möödunud aasta oktoobri lõpus oli varasid 41,4 miljardi krooni väärtuses. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete osakaal on aastaga kasvanud 0,7 protsendilt 1 protsendile, 287,2 miljonilt kroonilt 420,8 miljonile kroonile.
    Aasta jooksul on sõiduautode liisingulepingute sõlmimise osakaal kõigi uute liisingulepingute lõikes vähenenud 43,8 protsendi pealt 41,8 protsendile. Rahalises väärtuses on kukkumine olnud tunduvalt drastilisem. Kui mullu oktoobris ulatus sõlmitud liisingulepingute maht 745,5 miljoni kroonini, siis tänavu oktoobris vaid 436,2 miljoni kroonini.
    Üldse vähenes uute liisingulepingute maht peaaegu kaks korda. Mullu oktoobris oli uute lepingute rahaline maht 1,7 miljardit krooni, tänavu oktoobris vaid pisut üle 1 miljardi krooni.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tartus baaripidamise lõpetanud firma jäi töötajatele võlgu
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.
Tartu Supilinnas Mülä baari varem vedanud firma läks pankrotimenetlusse, mis võiks ettevõtte ühe omaniku sõnul tuua lahenduse ka maksmata jäänud palkadele.