Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuldne kolmik tänavapuhastuses

    Aastaid Tallinnas tänavapuhastamise äri valitsenud AS Teho, Tänavapuhastuse AS ning OÜ Jaaksoni Linnahooldus tegid eelmisel aastal toimunud nn suurtel hangetel otsetabamusega pakkumised.
    Suurteks võib neid hankeid nimetada tööde mahu ja linnalt saadavate summade tõttu. Kui linnaosavalitsuste hangetel on tööde eest saadav rahasumma mõõdetav miljonite kroonidega, siis kommunaalameti tänavapuhastamise hanked viivad seitsme aasta jooksul linnakodanike kukrust kokku 940 miljonit krooni.
    Kummaline on, et firmad esitasid pakkumise ainult enda käes olnud piirkonnas ja mujale konkurente kiusama ei mindud.
    "Pelgalt selle fakti põhjal, et nad on niimoodi hanked võitnud, on raske midagi öelda. Kuid info on huvitav, väga hea, et te sellele tähelepanu juhite," räägib konkurentsiameti järelevalveosakonna juhataja Juhan Põldroos.
    Tallinna kommunaalametit kureeriva abilinnapea Deniss Boroditši sõnul puudub tal pädevus, võimalus ja teadmised hindamaks, kas mullusest hankest võiks läbi kumada kartellikokkulepet.
    "Vaevalt," vastab samale küsimusele napilt kommunaalameti juhataja Ain Valdmann.Tema arvates liikus maksumaksja jaoks hind õiges suunas juba seetõttu, et hange tegi läbi mitu etappi. "Kuid loomulikult, mida rohkem on osalejaid, seda parem hind tuleb," tunnistas Valdmann.
    Tänavapuhastuse ASi juhatuse liige Vello Kink peab tänavapuhastajate vahelist konkurentsi Tallinnas väga karmiks. Ta kinnitab, et kolm firmat ei ole turgu ära jaganud, sest palju on väikseid alltöövõttu tegevaid firmasid. "Kartellikahtlus ei pea absoluutselt paika."
    Seda, et igas piirkonnas tehti ainult üks pakkumine, selgitab Kink: "Aeg oli napp, talv tuli peale ning firmad läksid kindla peale välja. Igaüks tundis oma piirkonda ning linna poolt oli piirhind ees."
    Sama väidab Teho juht Heikki Anipai. Ta selgitab, et kuna esimene hange tühistati, siis olid teise hanke puhul juba teada konkurentide hinnad ja muu erialane informatsioon. "Lähtudes sellest ja lühikesest ettevalmistusajast ei võtnud me tegevuse laiendamise riski," lausub Anipai.
    Jaaksoni Linnahooldus OÜ juhatuse liikme Urmas Teeoru selgitusel ei hakanud nemad konkureerima teiste piirkondade pärast, sest "kui täna tuli anda pakkumine, siis paari nädala pärast tuli hakata puhastama." See nõuab nii suurt ressurssi, mida ei ole võimalik muretseda kuu ega kahega. Ka Teeorg kinnitab, et mingeid kokkuleppeid või kohtumisi Teho ja Tänavapuhastusega eelnevalt polnud.
    Räägime Teeoruga pikalt hangetest ja nende korraldamisest kohalike omavalitsuste poolt. "Meie oleme püüdnud Tartu turule minna. Kes on juba turul, nendel on alati lihtsam. Diskrimineeriv on see, kui seatakse number ette, mis ei lasegi hankel osaleda. Kohalikel omavalitsustel on arenguruumi, et hanked oleksid arusaadavamad, eks neid hankeid on ka, kus on tingimustest raske aru saada," rääkis Teeorg mujal Eestis toimuvast.
    Mõni nädal tagasi räsis Tallinna suur lumetorm, tänavad olid kohati päevade viisi läbimatud. Nõmme linnaosavalitsus trahvib ASi Teho 55 000 krooni ulatuses, millele järgneb veel 20 000 krooni kinnipidamine. Pärast viit ettekirjutust on linnaosavalitsusel õigus leping üles öelda ning ilmselt me seda ka teeme, põrutab Nõmme linnaosa vanem Rainer Vakra Postimehes.
    Deniss Boroditš, Tallinna abilinnapea
    Lähtudes praegusest kogemusest, mille esimese lumesajuga saime, siis kindlasti ei saa seda väita, et saime parima tulemuse. Meie küll ei kavatse aga selliseid samme (lepingute ülesütlemine - toim) keset talve teha, sellega kaasnevad riskid. Kevadel võtame vastu otsuse, kas oleme firmadega rahul.
    Tallinna abilinnapea, kommunaalameti tegemiste eest vastutav Deniss Boroditš möönab, et hanked võitnud firmadel on sidemed Tallinna linnavalitsusega.
    Boroditši hinnangul on Eestis viis firmat, kes on võimelised suurte piirkondade hangetel osalema.
    Kuidas te ise selle hankega rahule jäite? Igasse piirkonda tuli ainult üks pakkumine.
    Neid firmasid, kes seda teenust pakuvad ning tingimustele vastaksid, on liiga vähe. Oleme kokku arvutanud, et Eestis on viis firmat, kes saaksid Tallinnas suurte piirkondade hangetel osaleda.
    Tingimusi vaadates tundub üsna loogiline, et kellelgi peale nende kolme polnudki võimalik hankel osaleda. Äkki olid tingimused liiga ranged?
    Samas me ei saa leebeid tingimusi panna. Keegi ei anna näiteks maja ehitamise õigust sellele, kes pole varem ehitanud.
    Vastavalt riigihangete ameti otsusele sai tingimusi ka muudetud.
    Praegu paistab, et turg on ära jagatud ja teisi siia ei oodata?
    Jah, meile teeb see ka muret.
    Linnaosad trahvisid firmasid mõnekümne tuhande krooniga, mis on sadade miljonite kõrval ikka naeruväärne summa?
    Meie trahvid olid ikkagi miljonid, mis kommunaalamet rakendas.
    Kas need olid ikka trahvid?
    See ei olnud trahv. Me ei maksa selle teenuse eest, mida me pole saanud.
    Need firmad on enamasti välja kasvanud endistest munitsipaalfirmadest. Endiste ametnike vanad sidemed on kõik ju alles?
    Just nii.
    Võib-olla on see üks põhjus, miks konkurentsi ei taheta?
    Kui linn ei saa kvaliteetset teenust, siis peab otsustama, mida edasi teha. Pole välistatud Helsingi variant, kus mõned piirkonnad on antud erafirmadele, kuid põhilised objektid on linna enda puhastada.
    Kahjuks ei oska ma seda teemat rohkem kommenteerida kui eelmisel suvel - tingimused olid väga karmid, vaidlustasime need, mingis osas saime võidu, kuid mitmed meile sobimatud punktid jäid sisse.
    Kuna rakendus uus riigihangete seadus, mis tõi kaasa riigilõivu suurenemise 20 000 kroonini hanke kohta, siis pidasime otstarbekaks vaidlusega mitte jätkata. Võidu tõenäosus oli alla 50%. Peaksite küsima linnalt, kas nad on situatsiooniga rahul.
    Kui tavapärane on, et sadu miljoneid väärt hankele tuleb üksainuke pakkumine?
    See, et sadu miljoneid väärt hankele laekub üksainuke pakkumine, on muidugi erandlik. Tellija võiks sellisel puhul edaspidi mõelda, mida hanke tingimustes muuta, et huvilisi ja ühtlasi konkurentsi oleks rohkem.
    Tõenäoliselt ei oodanud ka tellija niisugust tulemust ja lootis rohkem pakkumisi saada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: tööturu tulevik on rohkem kui hämar
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Olukord tööturul on siiani püsinud suurepärane, ent oodatav majandusaktiivsuse aeglustumine seab sama trendi jätkumise küsimärgi alla, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
USA aktsiad lõpetasid börsinädala suure kukkumisega
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid nelja nädala pikkuse tõususeeria märkimisväärse langusega: Nasdaqi liitindeks taandus 2,01% ja Russell 2000 indeks 2,1%.
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid nelja nädala pikkuse tõususeeria märkimisväärse langusega: Nasdaqi liitindeks taandus 2,01% ja Russell 2000 indeks 2,1%.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Soome ja Eesti riskikapitalistid peavad idufirmadele jahti Leedus
Pärast seda, kui enamik Leedu riskikapitalifonde on oma investeerimisperioodi lõpetanud, otsivad soomlased ja eestlased seal aktiivselt paljulubavaid tehnoloogiaettevõtteid.
Pärast seda, kui enamik Leedu riskikapitalifonde on oma investeerimisperioodi lõpetanud, otsivad soomlased ja eestlased seal aktiivselt paljulubavaid tehnoloogiaettevõtteid.
Ükssarvikuks pürgiv avataride looja kaasas 56 miljonit dollarit
Eesti idufirma, mis loob metaversumis kasutamiseks mõeldud avatare, kaasas laienemiseks 56 miljonit dollarit ehk 55 miljonit eurot.
Eesti idufirma, mis loob metaversumis kasutamiseks mõeldud avatare, kaasas laienemiseks 56 miljonit dollarit ehk 55 miljonit eurot.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.