Helenius: me vajame praegu deflatsiooni

Suureks küsimärgiks on Läti. Ma olen veendunud, et Eestil on piisavalt poliitilist tahet jõuliselt käituda, et devalveerimist vältida. Aga kui Läti devalveerib, on ka Eestil seda väga raske teha.

Läti on Balti riikide kõige nõrgem lüli. Õnneks said nad IMFi abipaketi, mis annab Lätile hädavajalikku aega. Kui IMFi abi ei oleks tulnud, peaks Läti lati devalveerima juba praegu.

See abipakett annab neile aega umbes kuus kuud või ehk veidi rohkem näitamaks, millist progressi on nad võimelised laenupaketi tingimuste täitmiseks tegema. Need tingimused näevad ette suurt deflatsiooni majanduses. Kui see neil õnnestub, on Eestiga kõik korras ja survet devalveerimiseks ei tule.

Kui aga Läti peaks aasta teises pooles devalveerima, on küsimus selles, et Eesti võib olla sunnitud lati devalveerimisega kaasa minema. Ja siin on oluline, kui efektiivselt suudab Eesti seda ohtu ise maandada.

Kui Eesti valitsus suudab järgmise kuue kuu jooksul teha otsused, mis on vajalikud deflatsioonini jõudmiseks, nii et kõik selgelt näevad, et Eesti majandus läheb kindlalt deflatsiooni teed, annab see maailma finantssektoritele vajaliku signaali ning ka Läti lati devalveerimisest tulev surve ei kandu Eestile üle. Aeg, mille Läti IMFi abipaketiga endale „ostis“, töötab ka Eesti kasuks.

Ma olen üsnagi kindel, et Eesti on võimeline vajalikul määral kulutusi vähendama ja seda peab tegema kõikides sektoris – nii riigi- kui avalikus sektoris, seega võib sel aastal majanduses oodata väga teravat kokkutõmbumist, mis saab olema umbes 10% ringis.

Juba eelmise aasta lõpus oli näha jooksevkonto defitsiidi vähenemist ja sel aastal see jätkub.

See näitab, et Eesti suurim probleem saab deflatsiooni läbi lahendatud ja devalveerimiseks ei ole vajadust.