Reklaamid kuritarvitavad teadust

Tuntud kaubamärgi öökreem lubab nahka ilusamaks muuta, kaitstes seda ultraviolettkiirguse eest. ASA hinnangul on see väide eksitav, kuna päikeselt tuleva UV-kiirguse vastasest kaitsest pole enamikul inimestest öösel ja siseruumides mingit kasu.

Teiseks näiteks toodi tselluliidivastane kreem, mis lubab juba kahe nädalaga saledamaks muuta. ASA hinnangul on see reklaam eksitav, kuna lubab oluliselt rohkemat, kui toote taga olevad uurimused on tõestanud.

Tuntud aiatarvete ettevõtte orgaaniline kompostikomplekt oli reklaami järgi 100 protsenti kemikaalidevaba. ASA aktsepteeris seda reklaami, kuna termin „kemikaal“ tähendab tavakasutuses inimese valmistatud kemikaali. Nii reklaamitud kompostikomplekti tagaküljel oli toodud ka nimekiri niinimetatud kemikaalidevabadest koostisainetest, kus oli ära nimetatud muuhulgas fosforpentoksiid ja kaaliumoksiid. „Iga arukas inimene peaks mõistma, et kõik, mida me sööme, joome ja oma elus kasutame, koosneb kemikaalidest – nii looduslikud kui ka sünteetilised kemikaalid on elu jaoks hädavajalikud,“ ütles ASA juht Neville Reed.

Molloy sõnul leidub kahtlemata ka tõsiseltvõetavatel uurimistöödel põhinevaid tooteid. Näiteks on tõestatud, et vitamiin A derivaati retinooli sisaldavad tooted võivad naharakke vananemise mõjude eest kaitsta, samuti on meditsiiniliselt põhjendatud madala kolesteroolisisaldusega võiete kasutamine toiduks.

Kahtlasema väärtusega on aga tavalistele toiduainetele alternatiividena pakutavad vähese rasvasisaldusega toiduained, mis sisaldavad sageli nii palju suhkrut, et nende kalorisisaldus on kõrgem originaaltoiduainest.

Mahetoiduaineid reklaamitakse tervisele kasulikena, kuid teaduslikud tõendid on selles osas vastukäivad, leidis Molloy. Näiteks sisaldas mahepiim tavapiimast 50 protsenti rohkem vitamiini E, kuid 15 protsenti vähem vitamiini A.

Teises uurimuses leiti, et probiootilisi baktereid sisaldavate toodete, näiteks jogurtite kasutamisest ei ole erilist kasu keskmisel hea tervise juures oleval inimesel. Erinevad riskigrupid võivad selliste toodete kasutamisest siiski võita.

"Kõige raskemini ümberlükatavad ja seega kõige ohtlikumad on pseudoteaduslikud väited,“ ütles Molloy. Isegi valede väljatoomine ja teadusliku sõnavara selgitamine tarbijatele ei pruugi muuta inimeste tarbimiskäitumist.

Avalikkuse usaldus reklaamide ja teaduse vastu on küllaltki kõrge. 2005. aastal läbi viidud küsitluse kohaselt arvab 70 protsenti inglastest, et teadlased ei valeta kunagi. 2007. aastal läbi viidud küsitluse kohaselt arvab 50 protsenti tarbijatest, et ka reklaamides ei valetata.