Stabiilsus maksudes olulisim

Eesti ettevõtete maksusüsteemi eripära tõttu on meie ja paljude teiste riikide dividendide maksukoormust raske võrrelda. Nominaalmäärade võrdlemine ei anna õiget tulemust ning oluline on vaadata hoopis efektiivset maksumäära ehk tegelikku maksukoormust. Seejuures peab arvestama nii äriühingu kui ka dividendi saaja tasandil makstud tulumaksu ning meetodit, mille abil välditakse topeltmaksustamist.

Korrektne ei ole tuua Eestile eeskujuks artiklis nimetatud riike, nt Costa Rica, Guatemala, Venezuela. Eestit peaks siiski võrdlema ELi liikmesriikidega. Eurostati mulluste andmete põhjal oli madalaim äriühingu tulumaksu määr (10%) Küprosel ja Bulgaarias, kõrgeim (35%) Maltal. Soomes on see 26%, Lätis 15% ja Leedus 20%. Need on äriühingu tulumaksu nominaalmäärad, mis dividendi tegelikku maksukoormust ei kajasta - ei arvestata maksusoodustusi ja lisanduda võib dividendi saaja tulumaks.

Eesti äriühingu tulumaksu nominaalmäär on 21%, mis võib tunduda Lätiga võrreldes kõrge. Ent Eesti tulumaksusüsteem on Läti süsteemist soodsam äriühinguile, mis kogu kasumit ei jaota. Keskmiselt jaotavad Eesti äriühingud neljandiku kasumist, mistõttu on nende tegelik maksumäär veidi üle 5%. Tõsi, äriühingul, mis jaotab suure osa kasumist, võib olla soodsam tegutseda Lätis, kuid kasumit reinvesteerival või ka lihtsalt n-ö kassas hoidval äriühingul on soodsam tegutseda Eestis.

Eestis kehtiv efektiivne maksumäär on Euroopas konkurentsivõimeline. Selle langetamine pole tee, mis Eesti majanduslangusest välja viiks. Nominaalse maksumäära mõneprotsendilisest langetamisest olulisem on maksupoliitika stabiilsus.