Alates 3. augustist asub pea 5 aastat
Swedbankis töötanud ja viimasena investeerimisfonde juhtinud itaallaasest Fabio
Filipozzi tööle Eesti Panka. Filipozzi ütleb intervjuus Äripäevale, et tiitel
või ka redeliastme kõrgus ei ole tema jaoks olulised, vaid töö sisu, ja nii
näebki mees oma endise tööandja juurde naastes taaskord uut väljakutset.
Pealegi soovib ta jõuda doktorikraadini.
Järgneb intervjuu Fabio Filipozziga.
Äripäev: Kas Teil oli erimeelsusi Swedbankis, miks lahkusite Baltikumi suurimast pangast, või Teile tehti nii-öelda ülevõtmispakkumine (parem pakkumine) Eesti Pangast, või kas töö Swedis ammendas, kuna olite viimasel kohal ikka suhteliselt vähe aega? Või miks lahkusite?
Olen töötanud Swedbankis investeeringute valdkonnas juba 4 ja pool aastat, seda nii fondijuhina kui ka viimasel ajal kogu investeerimisfondide valdkonna juhina. See on olnud väga arendav aeg. Selles valdkonnas on aga viimasel ajal ka palju muutunud ja ma tundsin, et on aeg võtta vastu uued väljakutsed. Lähen tagasi Eesti Panka - oma varasema tööandja juurde, aga töö sisu on erinev.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Äripäev: Kuivõrd vabad käed olid Teil pensioniraha investeerimisel? Mida ise oleksite soovinud, mis oleks Teie hinnangul parim strateegia Swedbanki Investeerimisfondide jaoks?
Pensionifondi investeerimisotsused ei ole mitte kunagi sõltunud ainult ühes inimesest - see on alati olnud tiimitöö. Liitumine Swedbanki Roburiga viis fondide igapäevaste investeerimisotsuste tegemise Rootsi, mis on minu hinnangul klientide jaoks väga positiivne, sest sealse meeskonna suurus ja teadmiste ulatus pole võrreldav ühegi Eestis tegutseva investeerimistiimiga.
Olen veendunud, et Swedbanki Investeerimisfondid pakub oma pensionifondide klientidele üht parimatest fondide haldamise teenustest, kus pikajaline strateegia on hästi paika pandud ja igapäevase investeerimise eest hoolitseb sajaliikmeline professionaalsete investeerimisspetsialistide meeskond.
Äripäev: Kas Eesti Panka naasmine, sisuliselt allosakonna juhiks, ei ole karjääriredelil tagasiminek? Või millisena näete seda?
Minu jaoks on oluline töö sisu, mitte tiitel või redeliastme kõrgus. Eesti Panka naasmises näen ma uut võimalust investeermisvaldkonnas töötamiseks ja enese arendamiseks.
Äripäev: Mida peate enda suurimaks saavutuseks, kordaminekuks Swedbankis töötamise ajal?
Olen selle perioodi jooksul töötanud erinevatel positsioonidel ja ma arvan, et olen igas positsioonis midagi nii endast andnud kui ka midagi saanud ning õppinud.
Äripäev: Palju Te töötasus kaotate Swedist Eesti Panka minekul? Või vastupidi, palju Te töötasus võidate? Kui suur motivaator on raha Teie jaoks üldse?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Nagu vastasin juba ka eespool, on minu jaoks eelkõige oluline töö sisu. Minu hinnangul on nii Swedbank kui Eesti Pank väga mainekad ja arenemisvõimalusi pakkuvad tööandjad, kus töötamise puhul kindlasti ei ole raha ainus motivaator.
Äripäev: Millist perspektiivi näete Eesti Pangas töötamisel? Mida soovite seal korda saata?
Põhiline perspektiiv on edasi areneda finantsturgude valdkonnas ning arengust rääkides soovin kindlasti jätkata ka oma õpingutega TTÜ doktorantuuris.
Äripäev: Keda näete enda järglasena Swedbanki Investeerimisfondide juhatuse esimehe kohal? Kas pigem inimene majast seest, näiteks Jelena Fedotova, või siiski majast väljast? Miks?
Olles töötanud peaaegu viis aastat Swedbankis, olen veendunud,et pangas on mitmeid tugevad kandidaate minu kohale, sealhulgas ka Jelena. Seda, kas uus juht tuleb majast seest või väljast, ma kommenteerida ei oska ja see otsus minust ka ei sõltu.
Äripäev: Milline pank on Teie hinnangul kõige usaldusväärsem, kus oma raha hoida? Miks?
Kriisid, mis on viimase kahe aasta jooksul tabanud kogu maailma, on näidanud, et pankade usaldusväärsust on üliraske hinnata. Kuid ma arvan siiski, et suuremad pangad on väikestest mingil määral kindlamad.