• OMX Baltic−0,22%307,38
  • OMX Riga−0,6%870,2
  • OMX Tallinn0,09%2 048,34
  • OMX Vilnius−0,34%1 207,06
  • S&P 5000,00%5 842,01
  • DOW 300,00%41 859,09
  • Nasdaq 0,28%18 925,73
  • FTSE 100−1,03%8 649,46
  • Nikkei 2250,47%37 160,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • OMX Baltic−0,22%307,38
  • OMX Riga−0,6%870,2
  • OMX Tallinn0,09%2 048,34
  • OMX Vilnius−0,34%1 207,06
  • S&P 5000,00%5 842,01
  • DOW 300,00%41 859,09
  • Nasdaq 0,28%18 925,73
  • FTSE 100−1,03%8 649,46
  • Nikkei 2250,47%37 160,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • 28.07.09, 19:56
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Abilinnapea: läbirääkimised Tallinna Veega olid pikad

Tallinna Vesi loobus Tallinna linna soovil poolest miljardist kroonist. Tallinna abilinnapea Deniss Boroditši sõnul olid läbirääkimised pikad ja keerulised.
Tallinna Vesi ja Tallinna linn pidasid üle poole aasta läbirääkimisi teemal, kas saaks kanalisatsiooni ja veevärgi väljaehitamise hinda alandada ligi pool miljardit krooni. Põhjusteks toodi välja muutunud majanduskeskkond ja alanenud ehitushinnad.
Järgneb intervjuu abilinnapea Deniss Boroditšiga:
Miks tegite Tallinna Veele sellise ettepaneku?
Kui me 2007. aastal arvestasime programmimahtu, siis lepingus oli kirjas, et kogu see tegevus läheb linnale maksma arvestuslikult poolteist miljardit krooni.
Aeg on edasi läinud ja me pidasime vajalikuks asjad üle vaadata, ehitushinnad on muutunud, majandus muutunud. Pidasime vajalikuks alustada läbirääkimisi programmi rahastamise vähendamise osas. Läbirääkimised olid väga pikad ja keerulised, kuskil 6-7 kuud.
Miks läbirääkimised pikaks venisid? Kas Tallinna Vesi ei tahtnud poolest miljardist loobuda?
Teema on ju päris tõsine, pool miljardit krooni. See asi pole nii lihtne, et kaks inimest istuvad laua taha ja üks ütleb, et tee pool miljardit alla ja teine vastab, et okei. Me leppisime kokku, et majanduskeskkond on nüüdseks muutunud, tegime arvutusi, kuidas see on muutunud ja vastavalt sellele panime uue programmi maksumuse paika ja see säästis linnakassasse 500 miljonit krooni.
Tariifid sellest ei sõltu. Hind tänu sellele kindlasti kallimaks ei lähe. Me hindasime lihtsalt reaalset olukorda.
Mida tähendab Raepressi pressiteate lause: „Lepiti kokku edasistes läbirääkimistes järgmise aasta veetariifide osas“?
See tähendab, et jõustuks 1. jaanuar 2010 tariif järgmiseks aastaks, tuleb see vähemalt kolm kuud varem kinnitada linnavalitsuse istungil. Sellele peab eelnema Tallinna Vee taotlus uute tariifide osas. Ma arvan, et seal peeti silmas protsessi, et kui Tallinna Vesi teeb taotluse tariifide osas, siis hakatakse asja arutama, et see saaks linnavalitsuse istungil õigel ajal kinnitatud.
Kuid kindlasti see ei tähenda, et tänu sellele muudatusele satuks veetariif kuidagi ohtu.
Jaak Juske soovitas selle uudise peale linnal maamaksumäära alandada.
Maamaks ja kanalisatsioon on küll kaks erinevat asja. Ma saan aru, et ta viitab sellele, et omal ajal maamaksu tõsteti selleks, et kiirendada seda protsessi. Kuid, kui me vaatame seda, kui palju me saame reaalselt tulu maamaksust ja kui palju me investeerime veemajandusse, siis veemajandusest saadud tulu on oluliselt suurem kui maamaksust saadav tulu.
Kas inimesed peaksid üldiselt valmistuma veehinna tõusuks?
Mina usun seda, et arvestades praegust majanduskeskkonda ei tohiks vee hind küll tõusta.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele