- OMX Baltic−0,17%296,53
- OMX Riga−0,37%912,63
- OMX Tallinn−0,86%2 018,23
- OMX Vilnius0,05%1 215,35
- S&P 500−0,29%6 449,8
- DOW 300,08%44 946,12
- Nasdaq −0,4%21 622,98
- FTSE 100−0,09%9 130,54
- Nikkei 2250,77%43 714,31
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%94,04
- OMX Baltic−0,17%296,53
- OMX Riga−0,37%912,63
- OMX Tallinn−0,86%2 018,23
- OMX Vilnius0,05%1 215,35
- S&P 500−0,29%6 449,8
- DOW 300,08%44 946,12
- Nasdaq −0,4%21 622,98
- FTSE 100−0,09%9 130,54
- Nikkei 2250,77%43 714,31
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%94,04
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Advokaatide miljonid sotsmaksupriid
Eesti tippadvokaadid teenivad enamiku oma
kõrgest sissetulekust dividendina ja ainult 10–20% pealt maksavad sotsiaalmaksu
ehk raha, mis kulub pensionite maksmiseks ja haiguskindlustuseks.
Ajal, mil esimeste kohtuotsuste mõjul on üles kerkinud vajadus eristada aktiivne tulu passiivsest tulust ehk dividendid palgast, on tippadvokaadid heaks näiteks ettevõtete juhtidest, kes tegutsevad piiri peal.
Äripäev võttis luubi alla suuremate advokaadibüroode (käive üle 5 mln aastas, kokku 31 bürood) juhatuse liikmed. Büroode aastaaruanded näitavad, et advokaadibüroode osanikest juhid määravad endale palka nii minimaalselt kui võimalik.
Näiteks 2008. aastal võtsid suuremate advokaadibüroode 49 juhatuse liiget (kes kõik on eranditult ka osanikud) dividendidena välja keskmiselt 154 143 krooni kuus (netosummana), samal ajal kui poolesaja juhatuse liikme keskmine kuupalk ületab natukene Eesti keskmist palka ehk on 15 911 brutokrooni.
Muide, juhatuse liikme tasu jääb kõvasti alla ka nende advokaadibüroode keskmisele palgale, mis oli 28 460 brutokrooni. Statistiliselt on juhatuse liikme tasu väike ka seetõttu, et umbes pooled suurematest büroodest ei maksnud oma juhatuse liikmele üldse tasu.
Dividendide võtmises pole midagi ebaseaduslikku, küsimus on pigem selles, kas juriidilises vormis dividendi näol toimub palga maksmine. Selle piiri määratluse üle toimuvad arutlused praegu nii maksuametis, suuremates advokaadi- kui ka audiitoribüroodes, kellelt on maksuamet arvamust küsinud.
Lähtuvalt kevadisest ringkonnakohtu otsusest võib maksuamet dividendide maksmist palga asemel pidada maksudest kõrvalehiilimiseks, kui selleks on piisavalt tõendeid.
Advokatuuri esimees Aivar Pilv räägib, et advokatuuri tasandil ei ole reguleeritud palga ja dividendide vahe küsimust. Selles suhtes kehtivad advokaadibüroodele täpselt samasugused reeglid nagu teistele äriühingutele.
“Mina selles probleemi ei näe, kui ettevõte teenib kasumit ja osanikud seda jaotavad. Mina sellist ärimudelit ei tea, kus kasumit võetakse ainult palgana välja,” lisab Pilv, kes eelmisel aastal sai omanikutulu 440 627 krooni kuus ja juhatuse liikme brutotasu 51 667 krooni kuus.
Glikman Partnerite partneri Leon Glikmani sõnul saavad advokaadibüroo osanikud büroost ja teistest allikatest piisavalt sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. Dividendid on erinevalt muudest regulaartuludest omanikutulu, mida makstakse kord aastas.
Näiteks Glikmani juhitav advokaadibüroo maksis eelmisel aastal 38% käibest maksudeks ehk üle 12 miljoni krooni. See on Glikmani hinnangul maailmapraktikat arvestades ebamõistlikult palju.
Glikman teenis eelmisel aastal omanikutulu 222 908 krooni kuus ja juhatuse liikme tasu oli temal 0.
Tänases Äripäevas ilmus võrdlus, kui suure osa advokaatide sissetulekutest moodustab omanikutulu ja kui suure osa juhatuse liikme tasu.
Kõige paremini tasustatud advokaadid on Eestis Jüri Raidla ja Sven Papp, kes mõlemad said eelmisel aastal omanikutulu 620 544 krooni kuus ja lisaks sellele oli nende juhatuse liikme brutopalk 58 333 krooni ühes kuus.
Seotud lood
Enimloetud
5
Zelenskõi võtab USAsse kaasa kamba Euroopa liidreid
Viimased uudised
Mitmel aktsial jagub tõusuruumi
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Zelenskõi võtab USAsse kaasa kamba Euroopa liidreid
Podcastid
Vald tegi registrisse põhjendamatuid päringuid
Äripäeva küsimused panid Telia meelt muutma
Tagasi Äripäeva esilehele