Tallinna ettevõtlusamet on teinud analüüsi,
millest selgub, et Tallinna Vee enamusosaluse erastamise läbiviimine 2000.
aastal kubiseb saatuslikest vigadest. Linnavalitsus hakkab arutama
paljastavat analüüsi kolmapäeval.
"See linna tellimusel tehtud põhjalik analüüs tõestab, et veefirma erastamine kolmikliidu poolt 2000. aastal oli läbi viidud mõtlematult ja kiirustades. Arutame seda analüüsi see nädal linnavalitsuses ning seejärel esitame linnavolikogule otsustamiseks," ütles Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli ajalehele Pealinn.
"ASi Tallinna Vesi erastamine oli ideaalse majanduskäitumise negatiivpilt ja see viidi läbi vastuolus erastamise eesmärkidega," tuleb välja analüüsist. Samas ei selgu, miks analüüs tehti üheksa aastat pärast erastamist.
Pärast 1999. aasta sügisel toimunud kohalike omavalitsuste valimisi moodustasid Tallinnas võimukoalitsiooni Isamaaliit, Reformierakond ja sotsid ning linnapea oli isamaaliitlane Jüri Mõis, kes otsustasid maha müüa veefirma enamusosaluse.
Erastamisel tehti Mutli sõnul analüüsi põhjal palju jämedaid vigu. "Nii jäeti Tallinna vee- ja kanalisatsioonivõrkude väljaarendamise kulud linnaelanike ja Tallinna linna kanda. Samuti jäeti linn ilma aktsiaseltsi juhtimisotsuste tegemise õigusest, aga ka ühisveevärgi ja kanalisatsioonivõrgustikust ning kinnistutest," rõhutas Mutli.
Teiseks pidas Mutli tähelepanuväärseks, et erastaja koostatud äriplaan kohustas ASi Tallinna Vesi investeerima neli korda vähem, kui erastamise algatamisel eeldati. Analüüsist selgub samuti, et veefirma erastanud linnavalitsuse hinnapoliitika eesmärgid olid väga lühinägelikud ning seetõttu ei saa linn praegu veefirma kasumimarginaale vähendada.
Kohalike omavalitsuste valimised toimuvad 18. oktoobril.