- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Bonnier: Äripäev pole müügis
Äripäeva Tallinnas juubeli puhul õnnitlemas
käinud Skandinaavia suurima meediakontserni juht Jonas Bonnier kummutab
kuulujutud, et Läti ajalehtede müügi järel otsitakse ostjat ka Äripäevale.
Intervjuu Jonas Bonnieriga (46), kes juhib 200 aasta vanust perefirmat 2008. aasta algusest.
• Kui Hasse Olsson omal ajal Äripäeva käima lükkas, oli see üks emotsionaalne ja hullumeelne projekt, mis hästi välja kukkus. Praegu on Balti riikides rasked ajad – kui huvitatud on Bonnieride uus põlvkond siin piirkonnas jätkamisest?
Äärmiselt huvitatud. Kui Hasse siin alustas, oli see - just nimelt - üks projekt, seiklus. Midagi täiesti uut ja ootamatut. Aga see oli 20 aastat tagasi. Täna on Äripäev osa Bonnieri kontserni tuumast, niisama tähtis kui Dagens Industri, vahet ei ole. Pea niisama edukas kah. Mõtleme pigem arengu peale - näiteks kuidas Kiievis edasi minna, kus Äripäev samuti tegutseb. Eestis on praegu tõesti rasked ajad, kuid trükimeedial on praegu igal pool rasked ajad.
• Läti Diena ja Dienas Biznessi müük tuli kui välk selgest taevast. Kohe läksid jutud lahti, et ka Äripäev on müügis. Kas on?
Kui ameeriklasele on kogu Euroopa või skandinaavlasele Balti riigid üks turg, siis minu kogemus on, et Eesti, Läti ja Leedu on väga erinevad. Otsus Diena ja Dienas Bizness müüa oli seisukohavõtt Läti turu suhtes, kus Bonnieril pole kunagi hästi läinud – me üritasime 19 aastat. Juhus tahtis, et müük toimus nüüd, kui ajad on halvad. Tegelikult on selle taga palju pikem kaalumine. Eesti ja Leedu seevastu on meie perspektiivist alati edukad olnud, pea esimesest päevast. Arvan, et olulist rolli mängis see, et meil oli kohe olemas tugev kohalik partner. Lätis sellist partnerit ei olnud. Minu jaoks ei ole need otsused seotud, ma ei vaata Balti riike ühtse turuna. Läti kohta tehtud otsus ei tähenda midagi enamat kui Läti kohta tehtud otsust, mille tingisid need 19 aastat, mitte 2009.
• Diena ostja on avalikkusele jätkuvalt teadmata. Kas Teie ikka teate kellele te müüsite?
Loomulikult me teame, kes ostja on. See, kuidas nad avalikkust teavitavad, on nende otsus. Mina ei saa kommenteerida. Minu jaoks on veider, et nad sellest n.ö "teema" üles keerutasid. Ju neil siis oli põhjust.
• Lehe müük ei ole vabriku müük – kas Bonnier üldse hoolib, kellele ta müüb?
Loomulikult. Aga ma ei saa kommenteerida – see on osa müügikokkuleppest. Enesest mõista ei oleks me müünud kellelegi, keda me ei tea või kes ei suudaks seda liiki väljaande kirjastamise eest vastutust kanda.
• Kas Eestis plaanite veel midagi osta?
Üksikuid plaane ma ei kommenteeri. Perspektiivis usume kasvu.
Hetkel kuum
• Kui saite Bonnieri kontserni juhiks, plaanisite hoogsalt väljaspool Rootsit laieneda, sealhulgas Ida-Euroopas. Mis sellest saanud on?
Loomulikult olen ma 2008. a kevadest oma plaane muutnud – kes ei oleks! Siis oli majanduskonjunktuur haripunktis, mina verivärske tegevjuht suurte plaanidega nagu kõik verivärsked juhid. Usun siiski jätkuvalt, et suurem osa kasvust tuleb meil edaspidi väljastpoolt Rootsit. Suvel ostsime ühe ajakirjade kirjastuse Moskvas. Praegu laiendame tegevust pigem neil turgudel, kus me juba oleme, ei otsi uusi. Ida-Euroopas oleme kuues riigis – Sloveenias, Leedus, Eestis, Venemaal, Bulgaarias ja Poolas.
• Meediaäris on suured muudatused, millele Bonnier panustab?
Kasv ei ole eesmärk omaette, esmatähtis on kasumlik kasv. Teisalt oleme väga indiviidikesksed. Kui meie Eesti juht tahab väga siseneda konverentside alale, siis usaldan teda – kasvame orgaaniliselt kohalike juhtide parema äratundmise järgi. Usaldan pigem sellist ettevõtlikkust kui strateegilist master-plaani. Kui me müüks seepi, siis võiks plaane teha peakontorist. Oleme praegu 20 turul ja tegutseme raamatute, televisiooni, ajakirjade, päevalehtede, digitaalse meelelahutuse, digitaalsete uudiste ja informatsiooni, raadio, majandusajakirjanduse, filmi, kinodega… Ma ei tunne, et peaksime veel midagi lisaks tegema või uusi turge vallutama.
• Kas paberleht sureb välja?
Ei, kindlasti mitte. Paberleht pakub erilise lugemiselamuse, veebist lugemine on olemuselt täiesti erinev elamus. Kui need kaks kokku segada ja loota, et üks teist asendab, siis minu meelest on see viga. Kinole on samuti korduvalt kadu kuulutatud alates televiisori tulekust, kuid kinos käimise elamus on midagi muud kui kodus filmi vaadata. Asi pole ainult sisus. See ülevaatlikkus, mis paberleht pakub, üllatuse võimalus – seda veebist ei saa. Arvan, et alles jäävad mõlemad.
• Kuidas ajalehed veebist raha teenima hakkavad? Kas internetiväljaanded lähevad tasuliseks?
Otse loomulikult. Arvan, et see juhtub kuskil kolme aasta perspektiivis. Meie asi pole teha paberlehte, vaid head ajakirjandust. Ja hea ajakirjandus ei ole kirjutada sellest, et seal nurga peal on praegu tulekahju. Meie asi on kirjutada miks põleb ja mis on tagajärjed, käivitada diskussioon kvartali elanikega – kuidas see neid puudutab. Meie loome sisu, mis lugejale korda läheb. Kui me leiame, et see pole midagi väärt, andes selle tasuta käest, saeme oksa, millel istume. See, kes ei arva, et meie pakutav ajakirjandus on midagi väärt, ei peaks töötama ajakirjanduses. See töötagu trükikojas või kandku lehti laiali.
• Kust Bonnier praegu kriisi ajal raha teenib?
Kolm valdkonda on meil tänavu väga edukad - raamatud, eriti Saksamaal, film ja televisioon. Need alad on majanduskonjunktuuri languses alati tugevad. Kogu trükimeediale on 2009. aasta aga väga sünge. 2010. aasta kohta ma ei ütle midagi – hulk tarku professoreid ja analüütikuid on rääkinud risti vastupidiseid asju. Elan tänases päevas.
• Kas plaanite kuskil koomale tõmmata? Teid teatakse kui juhti, kes on eelkõige huvitatud kasumireast.
Loomulikult olen ma huvitatud kasumireast. Ja ka sellest, et firma elaks veel 200 aastat. See tähendab, et viimane rida peab olema plussis pikas perspektiivis. Kui täna läheb hästi raamatutel, kinol ja telel, siis Dagens Industri grupil on see aasta palju raskem. Seevastu aasta eest oli DI grupil kõigi aegade parim tulemus. Taoline riskide jaotamine võimaldab otsuseid teha pikemast perspektiivist. Kordan, Eesti ja Leedu on viimased 20 aastat olnud väga edukad, ja ma usun, et nad on seda ka järgmisel 20 aastat. Samas on selge, et mõni aasta läheb paremini ja teine halvemini.
• Mis on Dagens Industri fenomen – see on Rootsi üks kasumlikumaid ajalehti?
Fenomen seisneb selles, et laseme ettevõtlusest kirjutada ajakirjanikel, mitte ettevõtjatel.
• Mis on täna majandusajakirjanduse peamised puudused?
Päevalehes tegeldakse valdavalt uudistega, tempo ajab tagant. Vahel tundub, et majandusajakirjanduse perspektiiv on liiga lühike. Tehakse valesid järeldusi ja hinnatakse uudist liiga lühikest perspektiivist.
• Mis on Bonnieri kontserni jaoks täna peamised ohud?
Meil on liiga suured võlad, sellega tuleb tegeleda. Samas olen ma täna 2009. a väga rõõmus, et Bonnier on selline meediakonglomeraat nagu ta on, ehkki vahel on küsitud, kas see on mõistlik. Mitmed teised meediakontsernid on keskendunud mingile konkreetsele valdkonnale. Bonnieri riskide jaotus tähendab, et oleme paljudel erinevatel turgudel ja erinevatel aladel, ja ma tahan seda nii hoida.
• Kas perefirma Bonnier ühel päeval ka börsile jõuab?
See ei ole paraku küsimus tegevjuhile.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele