"Ma arvan, et langeda ei ole enam kuhugi," kommenteeris HC Betooni tegevjuht Indrek Rahu. "Põhimõtteliselt see hinnatase, mis praegu on välja kujunenud, seda ilmselt loksutatakse mõnda aega. Need hinnad, mis praegu ehitusturul valitsevad, need on sellisest suurusjärgust, et tegijatel pole eriti valikuid," lisas Rahu.

Hindades allapoole mineku ruumi ei näe ka teine betoonitootja, Betoonimeister OÜ juhataja Kalle Suitslepp. "Loodame, et ei lange, sest juba praegu ei kata kõik materjalide ja teenuste hinnad kulusid. Alumine ots on hindadel käes. Need pole väga jätkusuutlikud," lisas Suitslepp.

Kokkuhoiukohad on Suitslepa sõnul kõik juba läbi võetud. "Meie sektoris on ainuke võimalus veel hoida kokku tsemendi pealt, sest kõik muud sisendid on läinud 20 protsenti odavamaks - tööjõud on läinud umbes 20 protsenti odavamaks, seadmeid ostame sisse 20-30 protsenti odavamalt kui vaja, kütus on oma tippajast 20 protsenti all. Ainuke, mis on veel suhteliselt kallis, on tsement," lisas ta ja avaldas lootust, et konkurentsi mõjul ka tsemendi hind langeb.

Samad ootused on ka teiste materjalitootjatel. "Me oleme rehkendanud nii, et eelarve on tehtud suhteliselt samas hinnaklassis, mis ta praegu on," kommenteeris Henkel Balti juhataja Siiri Odrats-Koni.

"Eelarvet koostades arvestame samade hindadega, mis praegu kehtivad. Ma ei usu, et nad eriti palju enam madalamaks minna saavad," lisas Haapsalu Uksetehase juht Ago Soomre. Kui järgmisel aastal on tarvis kusagilt kokku hoida, siis Soomre sõnul selleks peale töötasude enam kohti eriti ei ole. "See kulubaas on juba piisavalt madalale viidud, et üle elada," lisas Soomre, lootes, et kärpimiseks pole vajadust.

Kulude kärpimisvõimalusi eriti ei nähta enam, sest vajalikud lõikamised tehti eelmisel ja sel aastal ära. "Suured asjad on firmadel ju otsekulud ja kaudsed kulud. Otsekulud on tavaliselt materjalid ja tööjõud. Ja selles valguses on selge, et lähemas perspektiivis saab tööjõud ainult väheneda, mitte kasvada. Tööjõukulud samamoodi. Tööjõukulud ühelt poolt inimeste arvuna ja teisalt palkade suurusena saavad minna kahjuks vaid alla," lisas Indrek Rahu.

KMT Majatehase juhatuse liige Martin Talts märkis, et tootlikkuse tõstmise kohapealt on üldiselt seis hea, kuid mingeid reserve võiks veel leida.

Ei tea, millal, aga kõhutunne ütleb, et mingi ehitushindade korrigeerimine peab tulema. Välistame selle, et ehitusturg stabiliseeruks sellel hinnal, mis praegu on.

Buumi ajal olid hinnad üle paisutatud, kuid praegused hinnad jäävad siiski 10-15 protsenti liiga madalale tasemele, mis ei saa olla jätkusuutlik.

See aga, et hinnad on liiga madalal, tähendab, et ükski maja ei valmi sellisena, nagu seda algselt planeeriti.

Skandinaavia ehitusfirmad on näide sellest - kes saab, on aja maha võtnud ning riigihangete tihedas konkurentsis ei tõmble, sest hind on põhjendamatult madalaks aetud.

Mis ehitusturu perverssust iseloomustab, on see, et kellel võimalus, on aja maha võtnud. Nemad valivad objekte ning neid riigihangete massturul praegu pole. Nad ei näe verelaskmisel mõtet, sest hinnad on sellises kohas, kus tegelikult äri teha pole võimalik.

Millalgi järgmise aasta sees võivad hinnad teedeehituse sektoris tasapisi tõusma hakata, ent koondamisi ja palgalangetusi on veel vaja.

Praegu on kõik suuremad teedeala ettevõtted teinud töid päris korraliku kahjumiga ja ühel hetkel jõuab kohale, et see tegevus pole jätkusuutlik. Võib ka juhtuda, et enne peab veel mõni ettevõte pankrotti minema või teede ehitamise lõpetama.

Eelarvet tehes oleme väga konservatiivsed, sest ei ole põhjust arvata, et järgmine aasta praegusega võrreldes mahtude poolest paremaks kujuneks ja konkurents teetöödele on endiselt ülitihe.