Investorid nõustusid Gildi tingimustega

Fond muutub tähtajaliseks ning kell kukub alles viie aasta pärast. Enne investoreid saavad oma raha koos 12-24protsendiste intressidega tagasi võlausaldajad, igakuiselt võtab fond vähemalt miljon krooni valitsemistasu, lisaks kõiki muid investeeringutega seotud tasusid.

Arbitrage'i fondijuht Tõnno Vähk ei osanud eile ennustada, kui suure tõenäosusega investorid kas või pool oma rahast tagasi saavad. Küll võttis ta lootuse kokku sõnaga "reaalne".

Vähk nentis, et ka tema enda kümne aastaga kogutud säästud, kokku ligi kaheksa miljonit krooni, on täielikult Arbitrage'i pandud.

"Ega muidu me siin ilmselt enam ei... Muidu oleks raske võidelda," vastas mees küsimusele, kas oma raha päästmine motiveerib enam pingutama.

Trobikond Gild Arbitrage'i investoreid kogunes eile kell kümme hommikul Tallinna südalinna Rävala 8 konverentsisaali riskifondi üldkoosolekule, et otsustada fondi saatus.

Valikud polnud meeldivad - kas anda fondile viis aastat aega ja loota vähemalt osa rahast tagasi saada või nõuda kiiret likvideerimist. Viimasel juhul poleks investorid tõenäoliselt aga sentigi tagasi saanud, kuna võlausaldajate nõuded ning fondi kulud on nende huvidest eespool.

Investorid istusid koosolekul neli tundi, emotsioone jagus seinast seina. Vahel saalist väljas käinud investorite nägudelt võis välja lugeda nii viha, piinlikkust, optimismi kui ka ükskõiksust.

Küsimusele, kas loodate enda investeeringu tagasi saada, vastas ärinaine Tiina Mõis eitavalt. "On juba nulli kantud," võttis ta kokku oma lootused seoses panusega riskifondi.

Koos Raivo Heinaga CV Keskuse müünud Erko Kundla on Gild Arbitrage'i investeerinud ligi sada miljonit krooni. Vaatamata oma suurele lõksu jäänud investeeringule oli mees optimistlik. "Kolme või viie aasta pärast on need osakud võib-olla rohkemgi väärt kui praegu," uskus Kundla, kes fondi suure võlausaldajana osales ka ise hoolega fondi tingimuste muutmisel.

Küsimusele, kas kinni jäänud raha tõttu kannatab mehe elukvaliteet, vastas Kundla muiates, et tal polnudki selle rahaga muud peale hakata.

Hasartmängude korraldajate liidu juht Tõnis Rüütel on riskifondi investeerinud ligi kaks miljonit krooni. Ta nentis eile, et valida oli kahe halva valiku vahel. "Ma ei sõnastaks seda nii, et loodan raha tagasi saada. Tahan vaadata, kuidas see siplemine edasi käib," märkis Rüütli.

Ta lisas, et uute tingimuste vastu hääletamine oleks tähendanud "game is over, all is gone" (mäng on läbi, kõik on läinud - toim).

Fondijuht Tõnno Vähk oli pärast pikka koosolekut naerusuine ja põhjusega - nüüd ei pea enam võlausaldajate ega investoritega läbirääkimisi pidama, vaid saab keskenduda fondi juhtimisele.

Samas kinnitas Vähk, et kui leidub parem fondijuht, on ta valmis taanduma. Äripäevale on vihjatud, et aasta lõpus ei pruugi fondivalitsemine enam Gildi käes olla.

Gild Arbitrage'i portfellist on raske leida investeeringut, millega on kõik korras. Ainsana võib ehk kohe välja tuua käputäie Norma aktsiaid. Fondi suurim investeering on Armeenia kaevanduslitsentsid, mille väärtust ja tegelikku olukorda teab ilmselt vaid fondivalitseja ise.

Lisaks on sadu miljoneid pandud väheväärtuslikesse maatükkidesse Bulgaarias ning juba pankrotistunud või pankroti äärel firmadesse Eestis. Siiski usub Vähk, et investeeringuid annab päästa ning lubab selle nimel pingutada.

Osakuomanike üldkoosoleku kõrval peab muudatused fondi tingimustes heaks kiitma ka finantsinspektsioon. Septembris viis Gild Arbitrage teisel katsel edukalt läbi ka laenukohustuste restruktureerimise pikaajalisteks võlakirjadeks.