Konkurentsiamet, tule palun appi!

Äripäeva tabas monopoolse Tallinna Vee majandustulemusi lugedes masendus - ligikaudu 60protsendiline rentaablus on küll ettevõtluses igati tore saavutus, kuid meile tundub ning meid nörritab, et pealinlasi nööritakse.

ASi Tallinna Vesi möödunud reedesest börsiteatest saime teada, et pealinna monopoolne vee-ettevõte purustas äsja lõppenud kolmandas kvartalis 189 miljoni kroonise käibe juures teenitud 102,3 miljoni kroonise puhaskasumiga senise kasumirekordi, mis, muide, pärines samuti tänavusest surutisaastast! Enamgi veel - Tallinna Vee üle 50% kasumimarginaal peaks olema kommunaalteenuste pakkujate hulgas maailmas erandlikult kõrge, kui mitte suurim. Näiteks jääb USA börsidel noteeritud kümne veefirma viimase aasta puhaskasumi marginaal 6,7 ja 20,1% vahele. Keskkonnaministeeriumi teatel on võrreldavate monopolide kasumimarginaalid Lääne-Euroopas maksimaalselt 15%.

Tegutseks firma konkurentsile avatud turul, oleks üle 50protsendilised marginaalid igati OK, aga lasta monopolil niimoodi tegutseda ja elanikel ülekohtuselt 30-40% kõrgeimaid veearveid maksta...? Pealegi tundub meile, et veefirma ülitugevad fundamentaalnäitajad sõltuvad vaid 10% ulatuses ettevõtte enda tööst, 90% ulatuses sõltuvad need siiski ettevõtte monopoolsest staatusest ja hinnakokkuleppest linnavalitsusega.

Vähe tähtis pole ka fakt, et ettevõtte välismaised suuromanikud võtavad igal aastal 20 miljoni krooni ringis juhtimis- ja konsultatsioonitasusid ning teine suuromanik, Tallinna linn maksab igal aastal sadu miljoneid kroone kompensatsioone. Ehk kui üks omanik võtab dividende ja konsultatsioonitasusid, siis teine omanik võtab küll dividende, kuid maksab need topeltsuuruses kompensatsioonina tagasi. Kuna tundub, et linn ise enam pähe surutud mütsi alt suurt midagi ei näe, siis võtamegi kätte ja karjume - konkurentsiamet, avita!

Konkurentsiameti peadirektori asetäitja Margus Kasepalu ütleski päeval, mil riigikogule anti üle monopolide ohjeldamise seadus, et peab seda seadust vajalikuks, kuigi see suurendab ameti töökoormust märkimisväärselt, ning et planeeritav seadusemuudatus tagab ettevõtjate ühesuguse kohtlemise ühtse metoodika rakendamise kaudu, mis omakorda toob kaasa õiglasemad hinnad tarbijale.

Umbkaudsed kalkulatsioonid näitavad, et sõltumatu järelevalve rakendumisel peaks vee hind langema üle 30%. Selline hinnalangus leevendaks survet nii perede kui ka ettevõtete eelarvele.

Siinkohal on veel üks suur aga - kui veefirma tariifide jälgimine läheb konkurentsiameti pädevusse ning hakkab otseselt kuludest sõltuma, võib juhtuda, et ettevõtte efektiivsus hoopis langeb ja kulud suurenevad nii palju, et uue marginaali täitmiseks peab ta vee hinda veelgi tõstma!

Autor: ÄP