Lissaboni lepe läheb aasta lõpus käiku

Kokkulepe tähendab täiendava protokolli lisamist Euroopa Liidu lepingule.

Kokkuleppe sisuks on, et põhiõiguste harta ei kehti Tšehhi siseriiklikule õigusele, mis ei ole seotud Euroopa liidu õiguse ülevõtmise või rakendamisega. Sarnane protokoll kehtib varasemast Ühendkuningriigile ja Poolale.

„Loodan, et põhimõttelised arutelud Euroopa Liidu aluslepingute üle on selleks korraks läbi. Usun, et saame järgmisel korral arutada juba lepingu rakendamisega seonduvat ning tagada sellega tugeva Euroopa Liidu toimimine,“ ütles Ansip.

Eilsel kohtumisel arutati ka rahvusvahelise kliimaleppe rahastamist, arutelud sel teemal jätkuvad täna.

Lissaboni lepingu eesmärk on muuta Euroopa liit tõhusamalt toimivamaks, läbipaistvamaks ja demokraatlikumaks.

Sellega luuakse uus ametikoht – liidu välistegevuse- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja, kes on ühtlasi ka komisjoni asepresident.

Kodanikualgatuse raames luuakse võimalus, mille kohaselt miljon erinevate liikmesriikide kodanikku saavad esitada komisjonile üleskutse esitada uus õigusakti ettepanek.

Otsuste vastuvõtmine paljudes Euroopa Liidu ja ka Eesti jaoks olulistes valdkondades muutub kergemaks, kuna lisandub umbes 40 valdkonda, kus otsuseid langetatakse kvalifitseeritud häälteenamusega. Uue definitsiooni kohaselt peab kvalifitseeritud häälteenamuse saavutamiseks olema otsuse poolt vähemalt 55% liikmesriike, kes esindavad vähemalt 65% Euroopa Liidu rahvastikust.