Analüüs: Kas ELi majandus on põhjast läbi?

Kolmanda kvartali kasvu vedasid euroala suured tööstusriigid eesotsas ekspordist sõltuva Saksamaaga, kus SKP kasvas teise kvartaliga võrreldes 0,7%. Pikast langusest sai välja ka Itaalia majandus, kasvades 0,6%, enam siseturust sõltuv Prantsusmaa valmistas aga pettumuse – oodatud 0,6% asemel kasvas majandus teises kvartalis 0,3%.

Võrdlus aastataguste numbritega näitab aga kriisi tõsidust – läinud aasta kolmanda kvartaliga võrreldes kahanes Saksamaa SKP 4,7% ja Euroopa Liidu majandus tervikuna keskmiselt 4,3%.

Ja kaugeltki mitte kõik Euroopa riigid ei ole tänaseks veel langusest väljas – ei euroalal ega väljaspool. Nii näitab kolmas kvartal jätkuvalt miinust Soomes ja Kreekas. Samuti kinnisvarakrahhist enim kannatanud riikides Hispaanias ja Iirimaal, kus majanduse toibumist ei oodata enne 2011. aastat. Jätkuvalt on languses ka suurim majandusruum väljaspool euroala – Suurbritannia, hoolimata valitsuse ja keskpanga agressiivsetest abinõudest majanduse ergutamiseks. Teise kvartaliga võrreldes kahanes SKP kolmandas kvartalis 0,4%.

Balti riikides ja reedel kolmanda kvartali SKP avaldanud reas Kesk-Euroopa riikides on positiivseid märke, langus aeglustub, kuid nagu märkis Danske Banki vanemanalüütik Lars Christensen, on toibumine „jätkuvalt väga aeglane ning mõnedes riikides pole see veel alanudki“. Bulgaarias majanduslangus kolmandas kvartalis kiirenes, Tšehhis ja Slovakkias võib aga tagasilöögi anda vanade autode väljavahetamist soosinud riiklike abiprogrammide lõppemine Lääne-Euroopas.

Selline kirev ja ebaühtlane seis Euroopa Liidu ja euroala majanduses muudab Euroopa Keskpanga intressipoliitika keeruliseks. Üldiselt ei oodata majanduse toibumise märkide peale kiiret intresside tõusu, kuid reedel ütles keskpanga nõukogu liige Jose Manuel Gonzalez Paramo, et panka see ei takistaks, kui ühe või teise euroala riigi majandus oleks intresside tõstmise hetkel alles languses.

Kasvu taastumine ei anna praegu veel kindlust, et Euroopa majandus jaksab juba päris omal jõul kasvada. Suur roll oli kasvu taastumises riiklikel meetmetel majanduse ergutamiseks, mis hakkavad lõppema – sealhulgas juba nimetatud autovahetuse toetamine, millele Saksamaa eraldas 5 miljardit eurot. Samuti oli kasvu taastumises suur osa maailmakaubanduse elavnemisel. Puudub aga Euroopa enese tugev sisemine vedur eratarbimise ja investeeringute näol – esimest hoiab surve all kasvav tööpuudus, teist suured jõude seisvad võimsused. Septembris kasvas euroala töötus kümne aasta kõrgeimale tasemele 9,7%le ning jätkab Euroopa Komisjoni prognoosi järgi kasvu 2011. aastani, küündides 10,9%ni. Eratarbimine mõõnab ja juba hiljemalt 2011. a peavad ka ELi valitsused hakkama oma kulutusi koomale tõmbama, et kriisis kiiresti paisunud defitsiite ja võlakoormaid vähendada.

Kasvu pidurdab ka Euroopa pankade habras seis, mille eest hoiatas ELi rahandusvolinik Joaquin Almunia ELi viimast majandusprognoosi tutvustades. IMF rehkendas läinud kuul, et potentsiaalsetest mahakandmistest on Euroopa pangad tänaseks realiseerinud alles ca 40% võrreldes 60%ga USAs. Euroopa Komisjon hoiatas, et kui pangad oma bilansse korda ei tee, jäävad laenukanalid umbe, kujutades riski Euroopa majanduse toibumisele.

Kasvavaks probleemiks on ka euro tugevnemine USA dollari vastu, kuna see vähendab Euroopa kaupade konkurentsivõimet..

Kõige selle tulemus on, et kasv jääb vinduma – Euroopa Komisjoni hinnangul kasvab Euroopa majandus tuleval aastal selle aasta 4,1%se languse järel 0,7% ja aastal 2011 1,6%. Euroopa on tuleval aastal üks nõrgima kasvuga majanduspiirkondi maailmas. Kriisieelsed kasvutempod ei taastu enne 2012. aastat, prognoosib ING Financial Markets analüütik Martin van Vliet.

Võrdluseks kasvas USA majandus kolmandas kvartalis aasta baasil 3,5% ja eelnenud kvartaliga võrreldes 0,9%. Ent nii nagu Euroopat, ohustab ka USA majanduse kasvu tööpuuduse kasv ning valitsuse tohutu võlakoorem. Lisaks on suure võlakoorma all lookas USA tarbijad. Sootuks teine pilt on Aasias – Hiinas kasvas SKP kolmandas kvartalis 8,9%, ehkki ka selle numbri taga on omad nõrkused.

Kokkuvõtteks – kas Euroopa majandus on põhjast läbi? Siin võiks vastata ING analüütiku Carsten Brzeski sõnadega – halvim on möödas, kuid paremad ajad pole veel saabunud.