SEB pangas jätkab hetke seisuga 42% II sambaga liitunutest makseid fondi ka järgmisel aastal, esialgu oli kõige optimistlikum prognoos 25%, sõnas SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juht Indrek Holst.
Holsti sõnul senine II samba maksete jätkamise avalduse teinud inimeste arv õhtuks kindlasti veel natuke kasvab, kui palju, ei osanud ta öelda. "Väga paljud jätavad sellised asjad viimasele minutile," märkis ta.
Holsti arvates on avalduste esitajate arv nii kesine, kuna II pensionisammas on saanud väga palju negatiivset tähelepanu. "Alates riigi otsusest ja väärtpaberiturgude turbulentsist on II samba kriitika kestnud pikemat aega. Loogilise tulemusena on tekkinud usaldamatus süsteemi vastu," rääkis ta.
"Aga samas on pilt palju positiivsem, kui me alguses arvasime. Esialgu oli kõige optimistlikum prognoos SEB II samba jätkajate suhtes - 25%. Ligi pooled on ikkagi optimistlikult meelestatud," tõdes Holst.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tema sõnul on II samba üks suurimaid plusse see, et pensioniks raha kogumine jätkub teatud distsiplineeritusega. "SEB uuringust on selgunud ning ka teised pangad on välja öelnud, et need, kes ei ole II sambaga liitunud, nende keskmine varade maht on ca 35% suurem kui mitteliitunutel," rääkis Holst. "Inimesed, kes kritiseerivad või on võtnud negatiivse meelestatuse II samba suhtes - ega nad ise reeglina tuleviku jaoks raha ei korja."
Ta lisas, et Eesti pensionisüsteem on väga individualistlik ning reaalsus on see, et kui sa ise pensioniraha ei säästa või ei korja, siis keegi teine seda sinu eest tegema ei hakka.
"Väikese avalduste arvu mõju riigi tasandil näitab tulevik. Kuid riik on öelnud, et neile, kes jätkavad 2% maksmist, kompenseeritakse tulevikus riigi mittemaksmised. Riik maksab 4% asemel 6% aastatel 2013-2017," ütles Holst.
" Tegelik riigi koormus oleneb sellest, mis tingimustel täna mittejätkajad tulevikus kompensatsioonisüsteemiga liituvad, on ju ka neil võimalus liituda süsteemiga 3+6%. Kui liitujaid on vähem, siis on ka koormus riigieelarvele väiksem," sõnas ta.
"Kahjuks ongi riik keerulise dilamma ees, mida suurem on usaldus II samba pensionisüsteemi vastu, seda suurem on negatiivne mõju riigieelarvele," lisas Holst.
Holst tõdes, et see oli ette teada, et koormus II pensionisambast tuleb riigieelarvele ja sellega peaks küll kõik olema hästi kursis. "Riigi pensionisüsteemi peaks lähtuma eesmärgist, et millisel tasemel pensioni me tulevikus saada tahame. Esimene ja teine sammas annab pensioniks vaid 40% inimese viimasest palgast. Ilma riigipoolse tähelepanuta täiendavale kogumispensionile jääb korraliku pensioni saajate hulk piiratuks."
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!