Viiendik kohtutäitureist on liitunud varad.ee portaaliga

"Üks põhjusi on kindlasti olnud see, et seadus pole seda nõudnud ja võlgnik, kellel raha nagunii pole, võib hakata protestima, et miks seaduseväliselt on täitur lisakulutusi tehtud! Kuigi, see kulu on tegelikkuses aidanud võlglase vara kiiremale ja suurema summaga müügile," tõdes Maanurm, kelle hinnangul seadusemuudatusega seda vaidluse probleemi enam pole ning täiturid saavad vabamalt müügitööga tegeleda.

Maanurm märkis, et peale seda, kui varad.ee leht osutus huviliste hulgas väga populaarseks, alustas samal suunal oma müügitööd ka üks suuremaid kinnisvaraportaale, KV.EE.

"Varad.ee lehel on aga alati ka nende kohtutäiturite enampakkumised, kes reaalselt liitunud ei ole ehk igapäevaselt on varad.ee täiuslik nimekiri sundmüükidest. Saamaks teada, mis just täna müügil, peab külastama varad,ee lehte," tõi Maanurm välja erinevuse.

Maanurme sõnul kohtutäituritele täiendavate müügikuulutuste avaldamise kohustusega väljaminekut ei teki. "Väljaminek tekib võlglasele, kelle vara müüakse," selgitas ta.

"Mõeldes võlglastele, kellel raha on kahjuks otsas, on varad.ee lehel ühe enampakkumise kuulutuse hind keskmiselt vaid 10 krooni kuus. See on summa, mille siis kohtutäitur lisab täitmise jooksul kuludesse, mis võlglase vara müügist maha arvutatakse. Müües vara kolme kuuga, oleks kogukulu kuulutuse näitamise eest 300 000 huvilisele vaid 30 krooni," arvutas Maanurm.

"Vältimaks igasugust lisakulu täiturile, sisestab varad.ee enampakkumiskuulutused ise ning täituril jääb vaid pildid lisada. Sisestamise maksumus on 10 kroonise enampakkumiskuulutuse hinna sees," lisas ta.

Maanurme hinnangul pole sundenampakkumise kuulutusi mõtet erinevate portaalide vahel killustada, sest siis ei leia huvilised neid üles.

"Piisaks ühest spetsiifilisest ning vastavalt vara iseloomust mõnest teisest populaarsest lehest. Me ei räägi ju ainult kinnisvarast, vaid pakkumises on merelaevad kasutatud kohvilauani välja ning seda katab varad.ee," leidis Maanurm.